Filmiküsitlus - Ardo Kivi Tallinn Daggers´ist

Tallinn Daggers´iga on selline lugu, et ma ei olnud siiani aru saanud kas nende lood meeldivad mulle või mitte. On nagu häid lugusid küllaga aga siis jälle leian ühes üht ja teises teist mis kõrvale ei meeldi. Silmale meeldis kohe, sest nende muusikavideo trackile Flesh Parade on kõigi reeglite kohaselt hästi tehtud ning rockib küll. Lugedes aga Ardo filmimaitsest ja leides, et meil on palju ühiseid lemmikuid, kaldub arvamus ka bändist rohkem sinna meeldib suunda. Aktsiad kohe tõusid. He he!

Nimi: Ardo Kivi
Bänd: Tallinn Daggers
MySpace: Tallinn Daggers
Koduleht: Tallinn Daggers

1. Millised filmid sulle muljet on avaldanud, ehk mis on sinu lemmikfilmid?

Kuna ma vaatasin nooremas eas rohkem filme kui viimastel aastatel, siis valik on kah vast selline kergelt pinnapealsem ja ettearvatavam. Aega on aina vähem, kuna tegevusalasid on aina rohkem ja suured konkurendid on muidugi muusika ja raamatud. Kuna ma olen muidu suur biograafiate fänn siis just biograafilised filmid on minu jaoks kuidagi eriti tundlik teema. Alati jääb midagi häirima. Isegi "Control" oleks võinud minupoolest tegemata jääda. Tooks välja mõned uuemad ja mõned vanemad linateosed. Kaks olulisemat filmi lapsepõlvest on kindlasti "Stand by Me" ja "The Outsiders" ning eriti just viimane. Kuna ma olen 80ndate algul sündinud siis just 80ndate ühendriikide noortefilmid olid maksimaalselt teema omalajal. "The Breakfast Club", "Pretty in Pink", "Fast Times at Ridgemont High", "Weird Science" ja "Tuff Turf" näiteks. Sci-fi klassikud "Star Wars IV-VI" ja "Planet of the Apes" saaga on mõlemad väga meeldinud. Ellise raamatute põhjal valminud "American Psycho" ja "The Rules of Attraction" on olulisel kohal. Kusjuures väga haruldane minu jaoks ,et raamatust tehtud film võib toimida, äkki peaks "Less Than Zero" ka ära vaatama. Pole julgenud oma lapsepõlve meelisraamatu "Krabat" põhjal valminud filmi siiani vaadata, karta on ,et igaks juhuks ei vaata ka. Larry Clark'i "Kids" ja "Wassup Rockers" olid oma muusikavideo vs. dokk lähenemisega väga meeltmööda. Jarmusch'i back catalogue peaaegu terviklikult. "Christiane F. - Wir Kinder vom Bahnhof Zoo" on üks kõhedamaid ja reaalsemaid narkofilme mida ma näinud olen. Tõestisündinud lugu ühest tütarlapsest, kes juba 12 aastaselt hakkas meelemürke tarbima. Saksamaal oli päris õõvastav lapsprostitutsiooni tegevus 70ndatel. Lapsed müüsid end rongijaamas ,et heroiini skoorida. Julm ühesõnaga. Kusjuures tsikk tegi vahepeal päris huvitavat mussi. Siiani täiesti elus, elab koos pojaga Amsterdamis. "Reprise" ning "2 Days in Paris" meenuvad eelmisest kevadest.

2. Milline oli viimane meeldejääv filmielamus?

Kaks viimast filmi mida vaatasin olid täiesti hullu kokkusattumuse peale seotud. Kuidagi juhuslikult sattusin vaatama filmi "Stranger Than Fiction" kus olid kaadrid filmist mida olin just nädal enne vaadanud ehk "Un homme et une femme". Filmidel on täpselt 40-aastane vahe. Minujaoks oli see viimane meeldejääv filmielamus just läbi selle leiu. "Un homme et une femme" meeldis aga väga.

3: Mis muusikat viimasel ajal kuulanud oled või julged soovitada?

Viimasel ajal olen enamjaolt Rootsi muusikat kuulanud. Rootsis tehakse maailma parimat popmuusikat. Period. Avastan end tööl isegi Rootsi raadiot kuulamast seega võib öelda ,et olen kergelt lainel.
The Legends ( YouTube ), The Embassy ( YouTube ) ja Tough Alliance ( YouTube ) on pidevas rotatsioonis. Suure 80ndate metali austajana ootan väga Ratt'i uut kauamängivat. Lugu "Eat me up alive" ( YouTube) ,mis netti lekkis on küll päris kick ass. Tundub ,et mindud kergelt esimese EP soundi juurde tagasi, nagu ikka need comebackid tänapäeval.

Tänan Ardo!

Kaader filmist A Man and a Woman.