Antti Tuuri - Tenoa soutamassaOtava 2009
Raske uskuda aga lugesin mälestusteraamatut lõhepüügist Lapimaa jõgedel. No lemmikkirjanikult peab kõik kirjapandu läbi lugema, kuis teisiti! Ei hakka keerutama, ütlen ausalt, et kalade, lantide, paatide, rannakivide ja kohalike söögipaikade ning elanike kirjeldused vaimustust ei tekitanud, kuigi Tuuri muhedat jutustamisviisi leidus ka siin. Võib-olla oleks pidanud alustama tema esimesest kalapüügi raamatust ja mitte kolmandast, et koos kirjanikuga sellest meeste hobispordialast vaimustuda? Samas muidugi mul esimest ei ole, sest tegu üsna haruldase köitega mida aastaid antikvariaatidest otsinud olen. Küll rõõmustas mind hetk blogi jaoks kaanepilti otsides avastatud tagasi teadmine, et kuigi ostes pidasin raamatu eest makstud hinda kalliks, oli see ometigi poole odavam kui ükskõik millises neti või raamatupoes.
Tuuri om lahe neh, ehkki kalapüügiraamatuid ma vist lugema ei hakkaks.
ReplyDeleteMidagi mind tema kniškade juures häiris - ei mäleta mis - aga selline soravas käändes ning hea nurga alt jutustamisoskus on tema peamine pluss.
Ega ma peale Talvesõja ja Pohjanmaa(Põhjamaa? ei mäleta eesti keelset pealkirja :()vist palju rohkem neid läbinud polegi, aga muhe kirjanik - justnagu pildiltki vastu vaatab. :)
Lugesin just ära. Mul on 33 Tuuri soomekeelset teost ja 7 eesti keelset. See tähendab, et täielikust lemmikkirjaniku kollektsioonist veel kõvasti puudu. :(
ReplyDelete