Punke veeti menti ka Venemaal ja jaoskonnas oli koomiline moment kui miilits küsis, et miks selline välja näed ja punk vastas kurvalt, et näe, minul ei ole antud moeteadlikkust, kõik ülejäänud nõiukogude inimesed oskavad käia moodsalt riides aga mina nagu juhtub. Mind ei ole kunagi välimuse pärast menti viidud, sest aastal 1990 kui esmakordselut irokeesi pähe ajasin, ei olnud see enam kombeks, kuid see hetk tuli tänu mitmete vanemate punkveteranide jutustustele vägagi tuttav ette. Kahjuks muidu aga oli see perestroikaegne punkaritest rääkiv linalugu üsna tuim, mõistsin küll dramaatikat ja valusaid momente, kuid kaasa see ei vedanud. Paljuski olid süüdi ka filmis üles astuvad punkarid, ehk näitlejad kellest oli püütud punke vormida. Peaosa mängivat Алиса lauljat Konstantin Kinchev´it võis veel kannatada, kuna ta ka tegelikult oli alternatiivne noor, kuid ülejäänud üsna mannetud hampelmannid ajasid küll tuju ära. Aasta oli muidugi varajane ja ega saagi nõuda briti punkidega sarnaseid eneseteadlikke noori, kuid kogu see varasem Venemaa punk-skene mis segu hipidest, avangardteatrist, metallimeestest, futuristidest, levimuusikutest ja pungist, ajab siiani harja punaseks. Aga muidu ikkagi 1986 aasta ja vene film punkidest, tase seegi. Mis selest, et iga välismaine firmalogoga hilp (MTV T-shirt!!!) või rinnamärk ( Andrew Loyd Webberi The Catsi muusikali oma!!!) oli nende jaoks juba kõva dissidentluse vorm ja võitlus nõukogude võimuga. 2,5/5
Ülal näitleja ja alumisel pildil ehe tänavapunk samast filmist.
80-90 alguse vene punk on ju ka samasse auku, et rohkem altenatiivmuusika kui nüüd otseselt punk kui selline.
ReplyDeleteAlisa(ex-fänn), Kino, Akvarium - suured pungisümbolid* ja kõigi punkarite lemmikud, et kuipalju nad nüüd punk-muusika ikkagi olid(V: muusikalises mõttes ju mitte üldse!!).
G.O. vist üks esimesi vene mammuteid, mida saab tõesti pungiks nimetada.
Aga jeh, venemaale jõuavadki asjad hiljem ja väljenduva rämeda möödakaldega(patriootidest vene anarcho-pungid!!!!!)...
Vene nahkpead hakkasid ka ju alles selle aastatuhande alguses ennast kollektiivselt kiilaks ajama...
Kõik kohad on neid kuradi kiilakaid täis, täitsa närvidele käib...
ReplyDeleteMis viga Lauri, vene natsipoisid sõimavad vassistiks ja ei paku odekalonksu ve? :D
ReplyDeleteMingil ajahetkel sai niimoodi vene ja eesti kiilakatel vahet tehtud, et kui oli bomber põlvini ja odekapudel näpus , siis oli vene patrioot :D
See odeka jutt tundub kahtlane. :)
ReplyDeleteHe he, pole mulle kunagi ükski venelane midagi ütlema tulnud, isegi kui bomber oli seljas ja saabastel valged paelad. A see kõik oli aastaid tagasi.
ReplyDeleteAa, meelde tuli, eelmine suvi jalitasime viimaseid päevi raseda kaasaga Schnelli pargis kui mingitest pingi peal purjutavatest keskealistest tibladest möödusime. Üks neist tõusis püsti ja suht viisakalt soovis teada, kas ma olen skinn või biker. Ütlesin et pigem hevimees.
Öeld siis kohe, et Kerry King! Et mis sa tiblatolkus ei tunne ära või!?
ReplyDeleteKahtlane my arse...Ljeda ja Ljemon olid vaheepal populaarsed joogid nii Vene kui Eesti alternatiivnoorte seas.
ReplyDeleteSkinnide puhul hakkas see lihtsalt erinevusena silma, kuna kohalik rahvusmeeskond üldiselt odekat ei pannud...
Isegi Lejadad limpsinud ning seda hüvaks rüüpeks pidanud, aga Striidi juures roopasin endal - pealiskaudselt kraanikausi sisu järgi otsustades- pool sisikonda välja ja siis lõpetasin ära. :(
Djadja Gjera lõi ka vahepeal laineid, aga see ei rorkanu dnii silmas...
ReplyDelete(muuseas, ma ei pea silmas neid Valerasi ja Stasse ja mis iganes asju, kes Isamaalise skinniliiduga ringi jõlkusid, vaid neid muid :))