Golden Balls

Huevos de oro - Bigas Luna 1993

Kunstiülikooli sisseastumiseksamitele saabuvad noored pidid nii massiliselt oma lemmikkunstnikuks Salvador Dali´d nimetama, et vastuvõtukomisjoni tüübid löövad juba suitsunurgas kihlvedusid, et kas järgmine blond õbluke neiu Rakverest või vibalik gooti noormees Saaremaalt nimetab kuulsat sürrealisti oma lemmikkunstnikus või mitte. Tavaliselt võidab see kes paneb raha ütlemise peale, Salvador Dali ja Salvador Dali kõlab päev läbi. Vanemaks saades muidugi maitse muutub, mõni hakkab isegi häbenema, teine vaikib lihtsalt maha. EKA-s tulevasi kunstnikke sõeluvad asjatundjad aga kuulevad aasta-aasta järel seda nime ikka ja jälle. Bigas Luna oli oma uusrikaste matslikku elujõulisust ülistava ning pilava erootilise komöödia just Salvador Dali ümber ehitanud, peategelasest jõmm oli meeletu kunstniku loomingu austaja. Loomulikult ei hakanud ta rahakott originaaltöödele peale ja nii võis ta korterites näha massiivselt reprosid, stilistikas mööblit ning Dali loomingust inspireeritud dekoratiivelemente. Uusrikka maitsega, kuhu kuulusid ka kaks kuldset Rolex´it mõlema käe randmel, siidist hommikumantlid, halb muusikamaitse ning ülepingutatult kirevad rõivad, sobis Dali imehästi, sõnu vitaalse mehe olemuse seletamiseks ei oleks vaja läinudki. Salvador Dali tuli aga mängu veel teise külje alt. Teos oli ka, nii koomiline kui se ka ei tundu, austusavaldus sürrealistidele ja otseselt Dali ja Luis Buñuel´i kuulsale Un chien andalou´le. Hoogsalt ja naerutavalt alanud kinolugu jäi lõpus jänni, kuldsete munade jõulisuse langus avaldas mõju ka filmile, vaimukalt ei osatud enam otsi kokku tõmmata ning see rumal, moraalisümbolistlik lõpp võttis varasemast jäänud hea tunde maha. 2,5/5

Javier Bardem laulmas karaokes Julio Iglesias´e lembelaulu.