Jumalikud Ilmutused 2009
Käisin minagi aasta-paar tagasi Ruitlase blogi lugemas ja muigasin mõnuga. Tema semiautobiograafilise raamatuga oli sama lugu, igati ladne lugemine ning garanteeritud irvitamine. Kohatistele väga vaimukatele momentidele vastandusid aga ka labased hetked, kirjaniku poolsed poosetamised ja oma isiklikku mõttepudrusse kleepumine. Samuti jätsid halva mulje need lapse poolt kirjutatud luuletused mis teksti vahele olid paigutatud. Kui tõesti nende autor ei ole mõni põhikooli lõpetav enesest üliheal arvamusel vembumees, vaid härra Ruitlane ise, siis ma ei imesta, et peres valitses pidev rahanälg, no kes selliste riimide eest ikka maksta tahab.
Arvatavasti on mõne aasta pärast oodata romaanile järge nimega "Väike Naine", sest mina seda ankru põhja laskmise juttu uskuma ei jäänud.
Lõpuks ometi üks tabav arutlus, mõtlen samamoodi.
ReplyDeleteLõpuks ometi üks anonüümne kiitus, tavaliselt need nimetud ikka laidavad mu teksti. He he!
ReplyDelete