Antichrist - Lars von Trier 2009Tartu kommunistide ja kohalike notšnoi dožoride vaimne juht ning tuntud neegrisilitajast kultuurilaulik Margus Kiis mainis hiljuti, et Trier on mõttetult üles haibitud lavastaja. Eks Tartus ole elu muidugi nii aeglane ja vaikne, et kui keegi kuus korra mokaotsast kasvõi ühe sõna ütleb, kõlab see justkui üle linna lastud kahuripauk ning kumiseb veel nädala inimestel kõrvus. Sama on ka taani kõmulavastaja nimega, trükiti see kord Tartu Postimehe nimelises kuukirjas paberile ja juba tekkis Markiisil arvamus, justkui oleks kõik Supilinna plangud Trieri postritega üle kleebitud, Annelinnas hip-hopparid seda nime igale majaseinale spreinud ning ülikoolihoonetes kõigi seminaride ja loengute teemaks võetud.
Vaatan siin just Lars von Trier´i filmograafiat, varasemate töödega tuttav ei ole aa nii kaheksakümnendate algusest võiksin küll töid hakata kahte lehte lööma kus siis ühel pool geeniuse vaimusähvatused ja teisel pool geeniuse ämbrisse astumised, ühtmoodi aga alati novaatorlikkust ja värsket lähenemist pakkuvad. Selles valguses võiks muidugi öelda, et ega Antikristuse puhul jalgratast ei leiutatud ega erilist uudsust üles näidatud, ei sobiks justkui ühte ega teise lahtrisse kuigi säde oli sees nagu igal varsaemalgi tööl. 
Pigem viidi vaataja tagasi sinna hospitali aegadesse, pakuti atmosfäärilist horrorit, käega tunnetatavat kurjuse mõju ja seletamatu kohalolekut. Trier´i eesmärgiks ei olnud aga muidugi vaid õudusfilmi väntamine, lisaks pakutakse ohtralt märgimänge, liigutakse religiooni ja ebausu radadel ning heidetakse pilk põhjatusse inimhinge, sinna sügavikku kus deemonid roomavad. 
Filmi nõrgaks momendiks pean sassi läinud tagasivaadet. Filmi sissejuhatus on erinevas stilistikas kui nn. põhilugu ning kui ülejäänud meenutused tehakse main story värvigammas ja lahendustega, siis üks on neist ikka vaid proloogile omases kirjas. Proloog aga on vaataja jaoks tehtud ja eraldi seisev, filmisiseselt oma elu elav inimene ei saaks kuidagi meenutada midagi raami väliselt, tema elu ja mälestused on filmi jooksul piiritletud hoopis teiste lahenditega. Kinokülastaja jaooks võis see muidugi olla lihtsustatud hetk, kuid üldpilti sattununa väär. Muidu aga hea müstiline õudusfilm. 4/5
Metsas kolme oodates.
Seda filmi ma küll näha ei taha, aga arvustus meeldis! Viispluss!
ReplyDeleteKui laupäeval kellelgi midagi teha pole siis:
ReplyDeletehttp://www.flaiku.ee/flyers/24-kinni
Võid paar korda arvata, kes Heavy Mental on...
ReplyDeleteNäh, oleks sult suurema pagasiga mehelt oodanud meie lollikeste ridade vahelt läbijuhtimist.
ReplyDeleteVaatamise järel suutsin vaid need selgemad kristlikud sümbolid ja ülesehituse ära haugata aga 3 lojuse kontekst jäigi arusaamatuks.
Ma alul mõtlesin, et need "3 rändurit" on suvalised, ehk siis igas situatsioonis vahelduvad ( kui üldse olemas ongi ) aga ei, siis meenus, et poisi surmahetkel olid ju ka samad loomad toas.
ReplyDeleteHeavy Mental, high five!
ReplyDeleteSeda filmi ei viitsi ma aravtavasti niiepa vaadata, aga see kuradi
ReplyDeleteMarQiis on küll mingi friikin' Hippy raisk !
Maybe hippy aga Not happy anyway!
ReplyDeleteAntichrist oli väike pettumus. "Self Mutilation" = ok aga minu jaoks jäi puudu tugevam psüholoogiline "aura". Liiga harilik. Kaameratöö oli väga tugev ja täiega meeldis alateadvuslik monteerimine. Se ekraani ääres "laine effekt" oli ka väga kift.
ReplyDeleteMind jälle ei huvitanud see self mutilation karvavõrdki, see jäi otsekui mingiks pisikeseks episoodiks ürgse jõuaura ( jah, vblla tõesti mitte nii vägeva psühholoogilise aura ) kõrval.
ReplyDeleteMa seda filmi horrori alla ei kategoriseeriks, horror on selline kus midagi õudset kutsub esile hirmu, Antikristuses aga kutsub hirm esile millegi õudse ehk siis vastupidi. Psühholoogiline thriller siis pigem..õudusfilmi elementidega
ReplyDeleteEks ma arva samoodi, label aga tundub õige küll. Samamoodi võib ju Riget´it ka pidada satiiriliseks komöödiaks aga näe, müstika ja horror olid ka täitsa olemas.
ReplyDeleteIgal juhul tänan kommentaari eest Hanna, sind ei ole siin varem kohanud. :)
Ma pole ausalt öeldes siiani aru saanud Rigetist. See on siis mitmeosaline miniseries? Ja sellele on järg, jah. Ja siis omakorda 2004. aasta "Kingdom Hospital" on selle uusversioon? Ja kas Riget on lastud videol välja ühe pika filmina? Alati tekitab segadust.
ReplyDelete"Antichristi" vaatan kiiremas korras üle ja arvatavasti HD's. Esimesel vaatamiskorral tahtsin ainult näha, mis seal siis nii rõvedat on, millest kõik räägivad, aga pool filmi tukkusin. :/
Ainult laps peab Antikristuses näidatut rõvedaks. Filmi enese seisukohast ei olnud need "ägedad" enesevigastamise kohad üldsegi nii tähtsad, võlu kõndis hoopias teistel radadel.
ReplyDeleteRiget on nelja osaline ( vist 85 minti episood ) miniseriaal, selle järg samuti, kuid stiililt on Riget 2 ( ehk Tiger ) rohkem komöödia ja seebiooper kui müstika, põnevik ja horror.