Cow

Dou niu - Hu Guan 2009

Lehm ja mees. Lehm sai oma rolliga suurepäraselt hakkama, oleks Oscarid minu jagada, pistaks talle kohe ühe kuldmehikese sõra vahele. Mees aga oli selline vigurvänt, mõtles, et näoga grimassitades, hundiratast visates ning tiritamme kasvatades saab minu kui vaataja südant võita, kuid võta näpust - minule selline lollitamine ei istu, mina olen tõsine inimene. Saan muidugi aru, et Bo Huang mängis meelepoolikust külatola, kuid liigne janditamine ei tulnud isegi tausta teades kasuks, ega igakord pea naerutamiseks tummfilmile omast reha otsa astumist näitama. No oleks see huumor siis vähemalt Hong Kongi stiilis veider, absurdne ja naiivne olnud aga ei, lihtsalt üks hingetu pullitamine (sic!). Häiris ka taas see jaapanlastest mõrtsukate teema sisse toomine. Teame juba teie Nankinge ja Huichinge, ei pea superriigiks saades igas oma filmis jaapanlaste patte läänlastele tutvustama, rääkige parem sellest kuidas teie riik siia maani müüb kinnipeetavaid ohtlikke töid tegevatele ettevõtetele orjadeks või kasvõi lihtsalt partei kuritegudest oma rahva vastu ning peagi selgub, et jaapanlaste veresaunad ei ole Hiina valitsuse poolt tehtud genotsiidide ja massimõrvade kõrval kuigi kõnekad. Meelelahutusfilm mille teine pool on tunduvalt parem algusest. Võiks ju muidugi veel parem olla, läbi jookseb liigselt situatsioone ja paari vahele jättes ning teisi võimendades oleks saanud hulga jõulisema filmi. Ja komöödiat välja jättes oleks saanud fantastiliselt hea inimliku ajastutruu sõjadraama...lehma ja mehe sõprusest. 3/5

Fuckbuddies.