Seoses Stalini surmaga said paljud kriminaalidest retsidivistid amnestiat, kuid suurlinnadesse neid elama ei lastud. Kehtis nn. 100 kilomeetri seadus mis lõi linnade ümber justkui ringi asulatest kuhu vargad platseerusid ja omi musti tegusid korda saatsid. Riisusid kohalikke ning linnadesse suundujaid. Käesolevas filmis ongi vaatluse alla võetud ühe sellise, saja esimesel kilomeetril asuva linnakese elu, kohalike ning platnoide suhted ja Beria aegse Nõukogude Liidu argipäev, näiteks kibedasse absurdi kanduv lugu riigijuhi pildiga. Peategelasest taibukas õpilane tutvub linna mitteametliku juhiga, just hiljuti vabanenud autoriteedi Kostjaga ning sellest omamoodi sõprusest võib muutuda kogu noormehe tulevane elukäik. Film demonstreeris kenasti indiviidide väikelinna õhkkonda sulandumist, oma näo kaotamist ja kui tooni andsid tsoonist saabunud, siis liikus ka kogu linn nende rütmis. Vargused olid igapäevased ja inimesed oma varguste alal elamisega leppinud, kõik noored unistasid platnoikarjäärist ja ige pisemgi jõmpsikas teadis oma tulevikku vargana. Näitas elu kus vanglaseadused muutuvad riigiseadustest tähtsamaks ning üldine mentaliteet kaldub tugevasti kuritegeliku maailma kasuks. Põhines lavastaja Leonid Maryagin´i enese noorpõlvemälestustel ja võib-olla just tänu sellele tundus ehedam kui ootasin. Ja nii mõneski mõttes vaiksem, sest lavastaja ei lasknud eelarvamustel omi noorpõlvemälestusi varjutada, pätid ei olnud muudetud jätisteks ning komnooredki mõistliku käitumisega, vaid NKVD, miilitsa ja padukommarite jaoks ei olnud sümpaatiat jagunud. Üheks filmi tugevamaks küljeks oli aga vargažargoon, kõik need vanasõnad ja väljendid. Kahjuks aga ei ole minu venekeele oskus nii hea kui vaja ja mõned sõnapärlid jäid arusaamatuteks, ingliskeelsete subbidega ei ole aga selle filmi DVD-d kunagi reliisitud. 4/5
Seaduslik varas Kostja.
Ma säilitaks eesti keeles siiski sõnakuju «blatnoi».
ReplyDeleteAga muidu lahe arvustus... selline ehe...
Kusjuures ma olen kogu aeg läbi aastate kasutanud sõna PLATNOI, NO KAHJU, ET KEEGI EI OLE VAREM SELLELE TÄHElepanu juhtinud. Edaspidi seda viga enam ei tee, jääb meelde.
ReplyDeleteTundub, et uuemal ajal on eesti keeles isegi lubatud rööpvariandina «platnoi»... noh, et keelefüürerid tahaks keelest kõik b-, d-, ja g-ga algavad sõnad välja rookida või asendada esitähe vastavalt p-, t- ja k-ga... huvitav, et nad «palalaika» või «tiiva» või «pordell» või «tisain» ei taha kirjutada..?
ReplyDeleteMa tegelikult olen väga arg, tegemaks õigekeele alaseid märkusi võõrastes blogides... olen juba selline delikaatne ja aravereline... (läheb ja punastab ja asub viienda korpuse tapamaja filmi vaatama)...
Ma vaatan, et Äripäeva, EE, EPL-i, Õhtulehe ja Sirbi keeletoimetajatele on kõlvanud platnoi, eks siis sobib minulegi.
ReplyDeleteNojah, mina kasutan «blatnoi» edasi ning olen valmis selle pärast juuksekarva lõhki ajama... sel sõnal on eesti keelega niisamapalju pistmist kui balalaikal jne.
ReplyDeleteViimane mohikaanlane! :)
ReplyDeleteблат