Carlos Ruiz Zafón - Tuule variVarrak 2009
"Tuule vari" oli üks igavesti vahva poisteraamat, seikluslugu hilisteismelistele kus peale müsteeriumite ja värvikate olustikukirjelduste on ka kaks romatikalugu, peategelase ning tema iidoli oma. Poistekirjandusega võrdlen just seetõttu, et paljud tegelaskujud on liiga mustvalge olemisega ning justkui raamatuveergudele juba enne roimaani kirjutama hakkamist kohale ilmunud, nii öelda, kohustuslikus korras sinna kamandatud. Kuigi alul annab teos lootust, et kohad võivad vahetuda, näiliselt heasüdamlike maski taga peidavad end deemonid ja kurjuse käest marutaudi puretuil on tagataskus õilsate tegude trumbid, siis lõpuks lastakse ikka algusest tagakaaneni üpris ühtlases rütmis ja üllatustevabalt. Püant pea puudus ja müstka rida sumbus, kõik oli liiga malbe ja tasane, ei mingeid ohtlikke karisid ega sügavikke. Hoolimata minu maitsele liiga ühtlasest joonest oli aga raamat samaühtlaselt ka pidevalt põnev ja kohe vaimustavalt meeldiva kkeelekasutusega. Siinkohal peab vist tänama Kai Aareleid hea tõlke eest, väga mõnus oli lugeda.
Täitsa hea raamat oli jah. Peamiselt just selle pärast, et mingil müstilisel põhjusel ei saanud seda enne käest, kui läbi oli loetud.
ReplyDeletejAH, PÕNEV OLI LUGEDA KÜLL, KUID MINU JAOKS EI KAALUNUD LAHENDID seda trillerlikkust üles, ootasin maavärinat aga loksus nagu vana tramm.
ReplyDeleteSa armastad originaalpealkirju ju igale poole panna, miks siis nüüd ingliskeelset originaalsele "La sombra del viento" eelistasid?
ReplyDeletepostituse pealkirjas kasutan alati rahvusvahelist pealkirja.
ReplyDeleteLoksus jah, üldse ei vaidle. Aga positiivne oli seejuures just seesama fakt, et ei saanud käest panna. Ning keeleliselt/kõlaliselt/atmosfääriliselt oli ju täitsa mõnus. Praegu loen palju hullemat asja. No esialgse arvamuse kohaselt suht *** (ei julge pahasti öelda), aga miskisest isiklikust masohhistlikust kiiksust lähtuvalt pooleli ka ei jäta. No see uus "Sündmuste horisondi" Marion Andra "Algolagnia". Ma olen enesepiinaja ;)
ReplyDeleteEvent Horizon, high five!
ReplyDeletekas ma olen ainus kellele see meenutas "Maagi" (by John Fowles)?
ReplyDeletemingi sarnane feeling.
minuarust raamatu lugemine on ülimalt intiimne tegevus ja mis meeldib ühele, ei istu jällegi teisele, seetõttu ka pea igasugused soovitused on totrus, va kui on tõesti oluline...
küsiks teilt ka, et mis teile meeldis peale keelelise meisterlikkuse ning kavala sündmustekäigu? st miks te alustasite ja lõpetasite, kulutades vastava aja oma elust..
ah , alles praeg märkasin et eelmised postid on aasta vanad..oh, internetis ju ei vanane miski..
ReplyDelete