Homicide

Homicide - David Mamet 1991

Peale The Wire´i nägemist võrdled paratamatult kõiki kriminulle selle sarjaga ning esimese pooltunni vedas Homicide seda kõrvutamist auga välja, oli ehe politseikrimka. Edasi aga läks film lihtsalt teistsuguseks, tänavatasandi politseitöö muutus kõrgemat spioonimängu riivavaks trilleriks ja kuigi ma ei väida, et see kehvem oleks olnud, eelistanuks siiski üht karmi NYPD põnevikku. David Mamet on spetsialiseerunud kriminullide ja hustler-filmide kirjutamisele, tema sulest on tulnud hulgaliselt häid stsenaariume ja veelgi paremat tööd on ta teinud teiste kirjutajate raamatuid filmilina jaoks mugavdades. Homicide on aga puhtalt nii tema poolt kirjutatud kui lavastatud ning mina pean seda koos House of Games´iga mehe parimaks tööks. Perfektsena tundunud politseilugu ja korralik thriller viskas aga kahjuks keskpaigas sisse üsna ebaloogilise jõnksu, näidates peategelast, karmi NY mõrvarühma menti, võõraste suhtes liigselt usaldava mehena. Kuigi filmi sisu nõudis hiljem seda ja tema sekkumine, oma nina toppimine võõrastesse asjadesse, oli filmi kahest liinist tugevam, jättis see lähenemine oma saatusele ikka liiga rohmaka, kiirustades väljamõeldud mulje. Samuti valmistas pettumuse politseiloo stooriliini lõpplahendus - liiga venitatud, mõttetu sentimendi ning vägisi pigistatud põnevusega. Hoolimata tagasihoidlikusest ja äärmustesse mittevajumisest, oli töö minu maitsele lõpuks siiski väheke liiga paljastav. Mamet´ile meeldib lahendustega ja seletustega koonerdades jätta vaataja jaoks fantaasiaruumi ning seekord oleks võinud veelgi minimalistlikum olla, sest saladused jäävad saladusteks, eriti veel kui tegu on iisraeli salaluure mahhinatsioonidega. 4/5

Cops!