Frozen

Frozen - Juliet McKoen 2005

Müstiline thriller naisest kes ei suuda leppida mõttega, et ta kaks aastat tagasi kadunuks jäänud õde võis teha enesetapu ( või lihtsalt kuhugi kaduda ) ning üritab igast pisiasjast niidiotsi kadumise kohta välja manada. Ümbritsevatel inimestel on juba kõriauguni neiu teooriatest ja kahtlustustest, eriti veel peale seda kui reaalsus ja irreaalsus hakkavad segunema, tüdrukule ilmestuvad nägemused mis võivad olla võtmeks õe kadumise mõistmisele. Vaid kohalik vaimulik kes nõustab neiut pakkudes psühholoogilist abi, paistab tõsiselt hoolivat, kuid kõigil on lõpuks oma elu ning lahenduseni tuleb ikka omal jõul rühkida. Külm karge minimalistlik ja lüüriline põnevik mille posterid olid nii ahvatlevad, et ei saanud kuidagi filmiga tutvumata jätta. Minu suureks pettumuseks aga lavastaja lihtsalt mängis vaatajaga teda lõpuks pettes. Müstika ja põnevus olid korralikud aga lõpp-lahendus nii punnitatud, et mul tekib praegugi seda meenutades viha. Juliet McKoen asetas ennast kui loojat filmi sisse, ulatas justkui raamiväliselt käe mille puudutus oli niivõrd sobimatu käesolevasse filmi tänu selle tehisliku kontakti kujutamisele, tulid meelde odavad ideevaesed b-õudukad või interaktiivne teatrietendus kus näitlejad oma sekkumisega pahaaimamatuid külastajaid piinama asuvad. See oli see filmi viimane kunstipunnitatud kaader oma ideetasandiga mis kogu kena kaardimaja kukutas. 3/5

Kadunud õde.