Blood : The Last Vampire

Blood: The Last Vampire - Rasuto buraddo - Chris Nahon 2009

Selline aus jurts mulle meeldib, vaatad postrit ja kohe paugupealt sellge mis laadi meelelahutust sulle pakkuma hakatakse, just sellist alla hea filmi standardi vampiiriactionit mida ühel pühapäeva õhtupoolikul on kuramuse meeldivalt rammestav vaadata. Koolitüdruku võrmis vampiiritapja ning kari inetu grimmiga jaapani vereimejaid, katanaga raiumine ja killuke halba võitlusjoreograafiat, no mida kuramus üks nädalaga ühelepoole saanud töömes ikka paremat ihaldada oskaks. No pohmakaga oleks muidugi veel super-mõnus aga mida ei ole, seda ei ole ja ütlen ausalt, et käras kenasti ka kassiahastusest vabale ajule. Põhines animel Blood: The Last Vampire ja kuigi ma ei ole eeskujuks olnud OVA fän, oli see ikka kordi parem kui live-action remake. Kuigi anime jättis liiga episoodliku lõpetamata mulje, olid sealsed vampiirid vähemalt monstrumite nime väärilised ning möll korralikult animeeritud. Käesolevas filmis oli arvutigraafikaga loodud jubedikud aga lausafantaasiavaese käpardlikusega tehtud, välimuselt meenutasid vampiirid Musta laguuni olendit ja liikuma oli nad pannud justkui Ray Harryhausen ise, kuid me ei räägi siinkohal ju kummiülikondadest ja plastiliinanimatsioonist, vaid CGI anno 2008. Pluss see veri. Mul on tunne, et aetakse taas taga mingit jänkide raiting süsteemi mis lubaks imikuid ka kinno ja seetõttu oli kogu pritsivat verd vaja kujutada kompuutergraafikas loodud punaste mullidena, ilma pritsmeteta aga ei aja ka läbi, kuidas sa muidu ikka mõõgaga kellegi pooleks raiud ilma, et punast jugadena ei purskaks. See pisikeste verepallide teema meenutas väheke Guitar Wolf´i Wild Zero´t ja kuigi sellele oli ka väike loogiline seletus välja mõeldud, jättis sedalaadi häbitu väärtkraamiga mängimine ikka nadi mulje. Aga muidu pakkus film täpselt seda mida postrilt välja loete, lihtsalt üht iisit halba filmi. 1,5/5

Koolivormis jaapani tsikk - kindel publikumagnet.