1 Pink Lady Lemonade (You're So Sweet)
2 Space Disco
3 Om Riff From The Cosmic Inferno
Kunagi oli selline alternatiivmuusikafestival nagu Operatsioon B ja alati, ikka aastaid järjest, sattus see minu sünnipäevapeoga samale nädalavahetusele millest tingituna kibelesid mõned külalised kangesti kontserdile ega pidanud peale tervitusnapsu joomist tavaliselt kaua seltskonnas vastu. Vaat üks aasta esines see Acid Mothers Temple ja ajas mu külalised veel eriti kihevile, kolmandik lasi enne jaapanlaste lavaletulekut Krahli poole jalga, kuigi jah, paari tunni pärast oldi taas platsis. Ise kuulasin bändi või oleks õigem vist öelda, et bändi üht muusikalist projekti, esmakordselt ja täitsa meeldis, rokkis väga põrandaaluselt ja kandis tugevalt live-bändi fiili. Endalgi hakkas kahju, et oma süntarilt korraks nende esinemist vaatama ei putkanud.
Psühhedeelia.
Arvustuse esimene lõik tuleb kangesti tuttav ette...
ReplyDeleteEhh, Operatsioon B, kauge noorusaeg ja rokkimine öises vanalinnas...
Peaks ikka kiirelt enne üles tähendama kui meelest ära läheb...
L.
Jajah, viimane oli vist umbes 7 aastat tagasi.
ReplyDeleteKui keegi ütleb mulle "Operatsioon B", tuleb mulle momentaalselt silme ette 22 Pistepirkko "Birdy" või "Frankenstein" ääreni täiskiilutud Kraali ülemisel korrusel (või oli see ERKI hoopis?).
ReplyDeleteTeine mälupilt on see neetud rootsi Konksnäpp, kelle laivi pealt ma juba tol ajal poole pealt minema jalutasin, aga kes tookord oma esimest Eesti külastust sooritas (kahjuks mitte viimast).
L.
Ma vist ei käinud ühtegi bändi pikemalt vaatamas, jõin all fuajees kogu aeg. See oli siis esimesel, hiljem ma ei käinud enam üritusel.
ReplyDeleteminu parim kontserdielamus
ReplyDeleteDVD-lt oli ka üllatavalt hea, selline mitmeväljundiline, iga lugu erines teisest vokaali ja heli nüanside poolest. Aga eks live oli ikka loomulikult parem.
ReplyDeleteAMT viga selles, et aastaid mängivad samu lugusid - ehk siis seesama pink lady lemonade jne.
ReplyDeleteselles suhtes ühest korrast nagu... piisab.
Those jap bastards!
ReplyDelete