Noorena õpetaja pilastamise ohvriks langenud koolitüdrukust kasvab masohhist kes püüab end alul seksklubides mistress´ina elatada, kuid peagi võtab vastu korraliku päevatöö väikeses kompaniis. Firma boss avastab peagi millist kohtlemist noor kena neiu vajab, teeb hallist kontorihiirest oma isikliku orja ning alustab rea mängudega mille eesmärk on naist alandada ja samas läbi selle pakkuda talle naudingut. Tegu aga ei ole Secretary laadse armsa ja romantilise S/M filmiga, vaid pigem Bad Guy toonides loo kus orja ning isanda suhe läheb lõpuks päris karmiks ja üks neist enam vastu ei pea. Ryû Murakami erootikafilm Tokyo Decadence oli minu jaoks igav aga uue Tokyo Decadence´i kohta seda öelda ei saa, Osamu Satô oli üles ehitanud tundliku loo armastusest valu vastu, romantilise lähenemise alandustele ning armsa filmi enesemääramise julmusesse kalduvatest valikutest. Asjale lisab sügavust fakt, et stsenaariumi autoriks oli näitlejanna Rinako Hirasawa ise ning film on semi-autobiograafiline. Kui filmi ülesehituse mehhanism näitas väheke šokeerivana, et väliselt korraliku nunnu jaapanlanna kesta all peitub teine isik kes ei ütle ei ühelegi situatsioonile kus teda alandatakse ja füüsilise valuga piinatakse, siis ometigi peitub selle all veel uus sügavam kiht. Näitlejanna Rinako Hirasawa on nimelt jaapani adult-filmide maailmas tuntud nimi kes ei ütle ära ka stseenidest kus tuleb suguühtesse asuda koerte või hobustega, see võib masohhistliku loomuga naise jaoks olla käesolevas linaloos näidatust veelgi suurem nauding läbi enesealandamise. 4/5
Pisike masohhistist tüdruk Rinako Hirasawa.
Haige. Sellest ei ole vaja kirjutada, vaadata ega "esteetiliselt uurida". Hälbe paadumus iseloomustab värdjaid.
ReplyDeleteHeh he! Sellise kommentaari üle on mul sügavalt hea meel.
ReplyDeleteTegu ei olnud ju veel üldse nn. räige filmiga, vaid armastusdraamaga. :)