Fuzz: The Sound that Revolutionized the World - Clif 'Chick' Taylor 2007Poiss-Risko uuris paar kuud tagasi, et ega mul käesolevat filmi juhtu kodus olema ja siis seda veel tõesti ei olnud, nüüd aga juba on ja isegi läbi vaadatud, seda küll tänu noore sõbra soovitusele, sest ilma temapoolse ärgitamiseta oleks film täiesti kahe silma vahelt läbi lipsanud. Ega ma nüüd ausalt rääkides väita saa, et kogu dokis käsitletud pedaalide, müraplokkide ja võimendite teema hingelähedane ning läbi selle ka mõistetav ja huvitav oleks olnud, kuid igati mõnus oli vaadata ja infokilde sai mõistusevarasalve tallele pandud. Kui nüüd kitarrigeeniuste seltskonnas soundidest juttu tehakse, võin ise ka teadja kombel paari pedaali soovitada ja moka otsast mainida, et see Big Muff Pi teeb ikka sul parima heli või kui ei sobi proovi Shin-ei Companion FY-2 ja Fuzz-Tone FZ-1A kärepilti.
Kõige lahedam oli aga filmis vanem meesterahvas kes erilise eluterve skepsisega suhtus igasuguste fuzz´ide kasutusse väites, et enne tuleb ikka head lood kirjutada ja alles siis pedaale pressida, sest ega tegu ole imekarpidega mis helisid moonutades pillimängija koheselt rikkaks ja kuulsaks teeb. Samuti ütles mees mõnusalt, et kitarri ostes pead arvestama mis hinnaga sa pilli edasi müüa saad, sest suurima tõenäolisusega su bänd imeb ja läheb laiali või hakkad heroiini tarbima, igal juhul on vaja peatselt instrument taas dollariteks vahetada. Täitsa hea dokk mis kitarristidele pakub kindlasti kordi rohkem kui minule. 3,5/5
Kas ikka piisav hulk ühe kontserdi jaoks?
Ühe korraliku bändi jaoks pole muud vaja kui superfuzzi ja bigmuffi.
ReplyDeleteTgeelikult on neid vaja ka muude asjade jaoks, näiteks ei kujuta ma reede õhtut ettegi ilma poole liitri superfuzzita.
L.
Eriti üks korralik bänd nimega Mudhoney kelle esimese vinüüli nimi oli "Superfuzz Bigmuff". :)
ReplyDeleteAga mis see liitrine superfuzz on? Taas olen älliga löödud.
Liitrine superfuzz on umbes täpselt sama mis pool kilo bigmuffi
ReplyDeleteL.
No tõesti tänud info eest, selle peale ei oleks tulnudki.
ReplyDeleteTänks Trash filmi eest. Mind tegi kurvaks pedaaligurude mure, et vanematele pedaalidele pole varsti enam samasuguseid transistore saada, sest need on ammuilma tootmisest maas. Tore oli pikemalt Robert Keeley't ja Death by Audio tüüpe näha, kellest varem põgusalt kuulnud olin. Tahaks ka teisttüüpi efektipedaalidest sarnaseid dokke näha. Minu kärinaplokk on 1986. aastal Pro Co poolt toodetud RAT
ReplyDeleteIse kasutan kärina tegemiseks meetodit kus pigistan ja lõdvestan anuselihaseid samal ajal kõhugaasi lastes.
ReplyDeleteNo täpselt nii halb nali!
Appi! Ma kammisin interneti läbi ja seda filmi kätte ei saanudki. Oleksin väga tänulik, kui keegi mind selles küsimuses aitaks. Muidu tuleb osa järgmise fuzzi rahast dvd peale kulutada...
ReplyDeleteMa ei saa ka sind kahjuks aidata. Ise vaatasin avina ja kusagil see mul oli aga enam ei leia. :(
ReplyDeleteSai ka siis see doc lõpuks ära vaadatud. Tõesti muhe vaatamine oli. Natukene rikkus nautimist heli ebaühtlane kvaliteet ning ka erinev valjusus (törts ka kaameratöö), aga väga hull ka polnud.
ReplyDeletePeale selle vaatamist tekkis vastupandamatu soov kolb sooja panna ning ise midagi valmis joota. Vast suvel tekib ka sellist aega.
Matu
P.S. Sellist sarja oled vaadanud: I'm in a rock'n'roll band, mis jookseb hetkel BBC's (http://www.bbc.co.uk/radio2/rocknrollband/) Täitsa muhe on.
Tänud soovituse eest! Kui aega leian, uurin lähemalt.
ReplyDelete