Once Upon a Time in Norway - Pål Aasdal, Martin Ledang 2007Black metal on taas IN. Raul Saaremets väitis, et olevat New Yorgist house´i plaatidest enam black´i vinüüle kaasa vedanud ning töökaaslaselgi on iga päev Mayhem ja Burzum jutuks, oli ka plaate ostnud ja kuulab usinalt. Otsustasin siis minagi sügavamalt kaeda mis seal kõik-on-korras-nagu-norras üheksakümnendate alul toimus, filmile boonuseks aga tõin arvutisse rootsi moodi paar plaati, esimesed Mayhem´id ja Burzum´i reliisid ja plaan on need paari tunni pärast kui süüa tegema hakkan ka taustaks kõlama panna. Vast ei ole nii uinutav kui eile kuulatud funeral doom mille saatel ma nagu kutsikas diivanil kerra tõmbasin ja tukkuma jäin
Pettumuseks ei olnud käesolev dokk ikka selline nagu lootsin. Pool filmist võttis enda alla Mayhem´i ajalugu mis mulle juba Pure Fucking Mayhem tuttav ning ülejäänud pool tundi räägiti küll kohalikust black´i scenest,, ehk miljööst nagu nad ise seda kurjade poiste kampa nimetasid, kuid lõpuks jäi ikka kõik teada-tuntud info ttasemele. Mina aga lootsin, et lastakse rohkem muusikat ning tutvustatakse nimekamaid bände lähemalt. Ükskord Norras on tegelikult üsna sobiv nimi, näidati tõesti mis seal ükskord toimus aga oleksin tahtnud näha mis toimus ka teine ja kolmas kord. 2,5/5
Death´i T-särk, damn oleksin lapsena sellist väga tahtnud, sai isegi omal värviga see logo ise presendist seljakotile maalitud.
Ma söön üldiselt kõiki metali liike heameelega, erilise mõnuga deathi, thrashi ja doomi, aga black on must küll alati ilgelt suure ringiga mööda käind. UG black on minu arust üks rõvedamaid asju ever.
ReplyDeleteAga mis t-särgist sa räägid? Norra bläkiahvid ju vihkasid death metalit ja enne kui nad kõik omavahel veriselt tülli läksid, plaanisid deathi ja thrashimehi veits tappa. Soomlastega oli neil ka mingi kana kitkuda.
L.
Lähemal uurimisel ilmnes et on jah Death'i särk. Imelik, blackimehed üldiselt vihkasid deathi ja pidasid seda kommertsmuusikaks.
ReplyDeleteL.
Dokis oli ka juttu neist tapmisähvardustest. Üks norra blackimees lubati mättasse lüüa kuna mängis roosa kitarriga.
ReplyDeleteDeath´i särgi võiks aga endale tellida, nii nostalgia mõttes. Peab netipoodidest uurima.
ReplyDeleteMulle Death pole kunagi meeldinud, mõned üksikud lood ehk. Ma alati Carcassi mees olnud ja Carcassi särk täitsa olemas.
ReplyDeleteL.
Ega ausalt õeldes pole mulle ka Death, kui Leprosy plaat mis mul tatina vinüüli kujul isegi olemas oli välja arvata, eriti istunud. Küll aga nende bändi logo ja selle tõttu võiks ka särgi osta. Ikka tuntud märk.
ReplyDeleteNailboardi netipoes märkasin vähemalt 2 Deathi t-särki, Leprosy üks neist. Kapuutsiga pusasid, pikkade käistega särke ja muud nodi ei hakand uurimagi.
ReplyDeleteL.
hmm death-i logo prim. verssi sai kunagi kritseldatud lasnagorsky trepikodade jms. seintele ilma et ma teadlikult mõnda nende lugu oleks kunagi kuulnud..
ReplyDeleteblack Metal on mul plaadi peal millele on kirjutatud "Soku arusaam muusikast"- loodetavasti on see kadun'd- ja Soku all ei ole mõeldud saadanat.
Filmi otsin kuskilt üles, tirin alla ja vaatan läbi, et ehk saab naerda vähemalt...
Kui sulle Trässukas meenuma peaks, korraldati kunagise Lomonossovi tänava Hoovis Deathi kirja lumele kusemise võistlus. Minuteada sinagi osalesid ;)
ReplyDeleteJanek(ätt)jahutaja.ee
Häh häh, ei mäletanud aga tänan meelde tuletamast. Väärt noorpõlvemälestus millest lastele rääkida.
ReplyDeleteJanek, high five!
http://www.hellsinkishop.com/product_search.php?c=DEATH
ReplyDeletesärke nagu muda
Tänud! PaAR TÜKKI ON TÄITSA KENAD SÄRGID AGA ISU TULI NÜÜD HOOPIS PUSA JÄRELE. :)
ReplyDelete