Gala - Mahiro Maeda
Dimension Bomb - Koji Morimoto
Moondrive - Kazuto Nakazawa
'Wanwa' the Puppy - Shinya Ohira
Tojin Kit - Tatsuyuki Tanaka
Eelmist Studio 4°C kogumikku nimega Digital Juice vaadates sai antud lubadus, et proovin oma entusiasmi pidurdada ning enam jaapanikeelsele silmapaitajale kratti ei karga, vaid ootan ära kuni mõni internetifanaatik teeb custom DVD minulegi mõistavate ingliskeelsete subtiitritega. Digimahla paar viimast lugu põhinesid pigem dialoogil kui visuaalil ja kuigi 5 minutit pilukajuttu just tükki küljest ei võta, jääb miskit ikka hinge kripeldama. Sama lugu oli mõned nädalad tagasi vaadatud korea animatsioonidega, kuigi neis öeldi vaid paar tekstirida mida võis ignoreerida, siis ikkagi jäi kõhusoppi pisuke vaba ruum ja teksti mõistmine oleks toonud täiskõhu tunde. Aga pärdik nagu ma olen, siis otse loomulikult ei suutnud ma subtiitrite puudumise kiuste hoida oma näppe eemal järgmisest Studio 4°C kogumikust mis teele ette sattus. Öeldakse, et julge hundi rind on rasvane ning vähemalt seekord pidas see vanasõna paika. Animatsioonid olid vaatamata mõnes loos leiduvale tihedale dialoogile täiesti ilma keelt mõistmata nauditavad, sest kogu juttu oli imelihtsalt võimalik aduda. Ja kus keerulisemaks kiskus, seal lasin lihtsalt meele valla ja nautisid visuaale ilma sõnaseadeid tähele panemata. Muss ( Minami Nozaki, Juno Reactor, Warsaw Village Band ) möllas oma teknobiitide ja masinasurinatega ja muud audiot ei olnud tarvis. Minu kui ulmefänni jaoks tegi kogumiku heaks just keskendumine sci-fi žanrile. Kui Kutsikas Wanva oma värvikireva vikerkaarega välja jätta, siis pakkusid ülejäänud lood, alates sissejuhatavast kujundusanimatsioonist ja lõpetades tiitritekstiga, kõik kõva ulmelaksu. Isiklikuks lemmikuks tõusis keelatud olendite kasvatamisest rääkiv Tojin Kit, kuid samaväärseks võis pidada ka staatiliselt kaunist Dimension Bomb´i ja fantasy valdkonda kuuluvat kogumikku avavat animatsiooni Gala. Tugevad detailsed taustad, kenasti sobitatud toonid ja nii sci-fi kui veel soovida saab. Rõõm oli tõdeda, et vaatamata mõningale libisemisele liigsesse LSD-maailma, püsib Studio 4°C ikka siiani kindlalt ka kena traditsioonilisemat laadi anime ja suurepärase loo jutustajana. Hirmud teemal, et mõnus anime asendub hipiliku ajunussiga olid alusetud, seekordne toode pakkus ( mööndustega ) puhast head vaimuküllast animatsiooni. Ja mis kõige parem, sa ei pea isegi jaapani keelt oskama, et seda poolteist tundi kestvat silma ja meelekommi nautida. 4,5/5
Freaky stuff!
"Rõõm oli tõdeda, et vaatamata mõningale libisemisele liigsesse LSD-maailma, püsib Studio 4°C ikka siiani kindlalt ka kena traditsioonilisemat laadi anime ja suurepärase loo jutustajana."
ReplyDeleteMind veidi häirivad sellised laused, sest tegelikult ei oma mitmed neist autoritest väljaspool Genius Party't Studio 4°C'ga eriti tugevaid sidemeid. On mõistetav, et just Studio 4°C võimaldas näiteks Shinya Ohira'l, kes haruharva režiitööd satub tegema, midagi erilist luua, kuid taandada seda kõike Studio 4°C kui leibeli loomingu viljaks ("jutustaja") on minu jaoks veidi liialdav ning alahindab individuaalsete autorite panust töösse.
Teisalt oleks muidugi väär oodata, et sa laskuksid sellistesse detailidesse, sest sinu suhtumine on alati olnud vaadelda kogumikke kui tervikteosed, ja sellega on ka su lugejad harjunud. Ning lõppude lõpuks on Studio 4°C end korduvalt kinnitanud kui kvaliteedimärk.
Aga lihtsalt, tahtsin selle korra välja öelda. Hea et sul postituse alguses need nimed loetletud on. Soovitan asjast huvitatutel kindlasti uurida nende autorite teisi töid näiteks ANN'i andmebaasi kaudu.
Sattusin ise netist pilte otsides teoste nimekirjale kus on oldud kätt külge panemas ja oli päris nimekaid teoseid - Blue Submarine No. 6, Animatrix, Akira.
ReplyDeleteIse panen tõesti kõik ühte patta aga samas pole mul ka aega neid backrounde uurida, pealegi 9olles vaid keskmine animefänn, ei jää ( ei proovigi jätta ) mul nimed ja nimede teod meelde ja igakord eraldi taustainffi otsima ei asu kui ise just näkku ei karga.