1.This Corrosion
2.Dominion
3.Lucretia My Reflection
4.1959
Sain täna Sister of Mercy videoid vaadates aru, et olen selle bändi kõige suurem austaja eestis. Paljud teist võivad muidugi kohe vastu vaielda, et tegelikult on selleks fs ja mõni võib-olla isegi piiksatab, et ta ise aga tegelikult olen ikka MINA. Mind lihtsalt liigutab juhuslikult telekast või raadiot kuuldud Sistersi lugu mitmeid kordi emotsionaalsel tasandil enam kui teid, minu tunded hüppavad skaalal kõrgemale ja minu verre pumbatakse rohkem endorfiini ning adrenaliini. Jah, muidugi võib fs-il olla The Sisters of Mercy plaadid isegi CD kujul ja mitte Greatest Hits mp3-na nagu minul, muidugi võib ta kümne sekundi jooksul sulle öelda bändi laulja nime ega pea seda Wikipediast järele vaatama nagu mina ning loomulikult on tema kehale tätoveeritud bändi logi ja mitte ex-girlfriendi nimi nagu minul, kuid lõppude lõpuks liigutab selle ansambli muusika mind kordi rohke. Näiteks kui raadiost tuleks see nende põhilugu, see Temple of Doom, siis mina langeksin nirvaanasse, fs aga viipaks laisalt vastuvõtja suunas ja mainiks töökaaslasele, et selle bändi plaate ta kogubki, mille peale töökaaslane noogutaks tüdinult, et tean juba, tean juba. Näiteid ja võrdlusi võib tuua teisiga aga eks igaüks juba mõistis, et tõesti nii, Trashile meeldib The Sisters of Mercy eestis kõige enam.
«Temple Of Doom» – höh-höh-hoi!
ReplyDeletema arvan Trash, et sul on fs-i käest mollisaamine kindlustatud nüüd
ReplyDeleteL.
*Metsavana on ka fänn, loomulikult väikestsorti (et ei tekiks aruasamatusi)
ReplyDelete