Prahimeister Frank Henenlotter´i uus film oli küll vallatu sisuga, kuid liiga leierdatud ideega ning seda isegi lavastaja endi varasemaid filme arvesse võttes, kust nii mõnigi koht oli juba pooltoorena läbi vilksatanud. Ühtpidi pakuti ladnat indiefilmi hüva fiili kus igas stseenis väike kiiks sees ning hästitehtud odava kino maik man, teisalt jälle oleks saanud läbivat lugu vaimukamalt lavastada ning mõningaid kohti siludes palju koomilisema pildi luua. Mõnus vaadata aga tunne on , et juba varem oled midagi sarnast näinud ja nii ei suudagi kõigist lollustest vaimustusse sattuda. Mina oleksin rõhunud rohkem romantikale, sest nümfomaanist neiu kes paar tundi peale igat seksiaaklakti koheselt lapse sünnitab ning noormees kelle meheuhkus on stimulantide tarvitamisest hobuseriista mõõtu ning omab iseseisvat tahet, oleks kenakese paarina päris paraja portsu slapstick huumorit ja nunnut armusuhet välja mänginud. Ka oleks võinud lisaks naljadele rohkem goret olla. 3/5
The Machine!
Tõsine rämps oli küll - ei suudagi otsustada kas väga hea või väga halb. Ma pole muidugi õige inimene kommenteerima, võhm sai enne filmi lõppu otsa ja pole siiamaani jätkanud...
ReplyDeleteVaatasin muide kaks esimest Horrorfesti filmi ära: Dying Breed ja Autopsy. Mõlemad täitsid enda ülesannet täitsa korralikult, eks ma homme kirjutan lähemalt.
ReplyDeletema vaatasin Slaughteri ära ja oli halb. Alustan just Perkins 13-nega.
ReplyDeleteEi olegi Erootika labelit küljes? Mulle jättis küll trailer puha porno mulje: visuaalselt kui koduvideo ja enamus aega vaja nühkimist näidata. Ei huvita sellised.
ReplyDeleteErootika label jäi panemata jah, parandan vea, kuigi see nüüd nii tähtis ka polnud. :)
ReplyDeleteHe he he he he
ReplyDeletemnjah
oli kah film...
L.
Frank Henenlotter ongi selline lavastaja.
ReplyDelete