Pure Fucking Mayhem: A New Documentary - Stefan Rydehed 2008Mayhem´i elujärgud kuues peatükis. Valgustati bändi kurikuulsat ajalugu, Dead´i enesetappu ja Euronymous´i surnukspussitamine Count Grishnackh´i ( Burzum ) poolt, loomalaipadega lavaesinemisi, albumite valmimisi ja Norra black-metal scene tekkelugu. Ootasin väheke enam kogu muusikastiili tutvustamist Mayhem´i taustal, kuid eks bändidokumentaal ole ikka bändikeskne ja enamat nõudma ei peakski.
Veidi koomiline tundus, et olin alati pidanud neid norra bläkivendi eriti karmideks kuttideks, eks oli ju neid kirikupõletamise, laibarüvetamise ja nugadegavehkimise lugusid kuuldud ning selle järgi peas teatud pilt kokku pandud. Euronymous´e ja Varg Vikernesi ( Burzum ) näomaalingute taga varjasid end tegelikult kaks täiesti tavalist pikajuukselist kutti, esimene väheke pontsakas ning teine nohiklik ning üllatavalt noor, teismeline mõrvamõtetega lõngapea.Peaks vist ikka Once Upon a Time in Norway doki ette võtma, et sellest black´ist aru saada. 2,5/5
Pelle Yngve Ohlin ja Øystein Aarseth - norra black´i isakesed ja esimesed ohvrid.
Come on, Burzum on bänd, mis siis et ühemehebänd. Vikernes kandis tollal kui ta Euronymouse maha lõi Count Grishnackhi nime.
ReplyDeletenorra pläkk ruulib, kuula Mayhemi viimast "Ordo ad Chao" nimelist näiteks, kuigi seal ulub ja koriseb Varg Vikernesi asemel juba ammu ungarlane Attila.
Eelmise kommentaari kirjutasin mina, aga unustasin allkirjastada
ReplyDeleteL.
Tean aga Burzum tundus suupärasem, selline lihtne ja kõigile tuttav. Tean ka, et Attila nüüd (taas)laulab, vaatasin just eile Mayhem´ist dokfilmi.
ReplyDeleteOrdo ad Chao´d võib-olla isegi kuulan.
Dead oli see Mayhemi vokalist, kes tassis kaasas surnud varest ja mattis oma riideid paariks nädalaks maa sisse, et ikka "laibalõhn" juures oleks. Terved mehed seal norra bläkiskenes. Euronymous leidis Deadi laiba ja tormas kohe fotoaparaati ostma ja klõpsis hunniku fotosid, enne kui kuhugi teatas. Lisaks näppas ta tükikese Deadi sodikstulistatud pealuust ja kandis seda hiljem ketiga kaelas.
ReplyDeleteTõlkisin kunagi Nailboardile pika artikli Mayhemist, seepärast mäletan veits seda gossipit.
L.
vaatasin just hiljuti terve hunniku blacki dokumentaale ja "Once upon in Norway" oli tõesti kõige asjalikum. "murder music" on teine suht normaalne ülevaade bm-i ajaloost üldisemalt.
ReplyDeleteDead oli tegelikult rootslane ja Euronymous oli saam ehk laplane. Euronymouse poliitilised vaated muide lähenesid stalinistlikule kommunismile.
ReplyDeleteNiisama tuli meelde.
L.
Ise arvan et mõrvamotiivina kehtib taaskord reegel cherchez la femme. Mis muu meeste psüühika segaseks muudab ku Vitt Viin ja Võim. Kui võimu pole on vaja seda tekitada ja enesehinnang stabiliseerida, isiksusehäire (?). Kuskilt kunagi lugesin, et Vikernesi pruudi oli ka Therioni laulja üle löönud. Samas respekt Odini ülistamisele, kuid Vana Tühi oli satanisti hakatistest üle oma kavalusega ja selle asemel et kristlasi mättase lüüa pöörasid mehed endi vastu. Muusikale 5 + Burzumile, Mayhemi parimaks pean De Mysteriis Dom Sathanast.
ReplyDeletePeaks jah need paar albumit tirima ja läbikuulama. Bläcky on lahe tsikk, eks ta muusikastiil ruulib ka ma loodan.
ReplyDeletebläckyt peaks kuulama jah, saaks ise kah sõna või paar kaasa rääkida antud teemal
ReplyDeleteVanemate sõna tuleb hoopis kuulata. Austa hallpead, kummarda...
ReplyDeleteLoveeee your blog, never stop writing!!
ReplyDeleteNo promises, but I try.
ReplyDeleteSion Sono koos norrakatest stsenaristidega tahab Euronymous´i surnuks pussitamisest filmi vändata.
ReplyDeleteNo ei tea, ega samas ju midagi erilist ka ei toimunud, kuigi eks filmideks ole isegi hiirepeeru piiksu vändatud.
ReplyDelete