Liliom - Frank Borzage 1930Alustasin vaatamist teadmisega, et tegu on fantaasiafilmiga. No ootasin ja ootasin, kuid seda fantasy´t ei paistnud esialgu kusagilt tulevat kui nüüd mitte arvestada väheke teistlaadseid stuudiodekoratsioone. Frank Borzage oli nimelt šnitti võtnud kahekümnendate saksa ja nõukogude ekspressionismist ning tänu sellele oli nii linn, majad, tänavad kui ka korterid väheke nihkes, liiga dekoratiivsed, massiivsed ja taotluslikult kunstlikud. Silma jäi isegi mõningaid masinaid mis aurupungi või sci-fi valdkonnast pärit, kuid mitte kindlasti kohe sobilikud sajandialguse keskeuroopa väikelinna.
Filmi lõpupoole muutus film ka ulmeliseks, tegevus kandus testpoolsusesse, mängu tulid inglid ja kuradid ning naivistlik sentimentaalne armastuslugu ei kiskunudki liigseks melodraamaks, vaid leidis kauni muinasjutuliku puudutusega lõpu kust ei puudunud isegi humoorikad hetked. 
Tummfilmilt helifilmile üleminemise ajajärkku jäänud väike pärl, eksperimenteeriv ja teatraalne romantikafilm igavesest võimsast armastusest. Filmi ja sellel põhinevat muusikali on hiljem viis korda uuestilavastatud, neist tuntum remake on Fritz Lang´i poolt tehtud ja valmis see juba neli aastat peale originaali. 4/5
Talu tagant viib raudtee Taevasse - ehe näide filmi kujundusest.
Hea kokkusattumus! just täna päeval lugesin samast filmist ja kaalusin pikalt kas hankida või ei ning lükkasin otsustamise tulevikku edasi, peaks ikka vaatama :]
ReplyDeleteVaata jah, millal sa ikka viimati armastusfilmi nägid, kuigi ega see teos pole ka ulmelisusest prii.
ReplyDeleteFritz Langi versioonis on kõik see ekspressionistlik kujundus ära kaotatud :( (kuigi jah, ekspressionismi haripunkt jäi 20ndatesse)
ReplyDeleteTahaks sedasama 1930. a versiooni näha, kuid 'teatud kanaleid' pidi ei leidu mitte.
Meili mulle profiili aadressile.
ReplyDelete