City of Ember - Gil Kenan 2008Saan aru, et lastefilm ja ulmefilm ja mida ma siin ikka vinguda saan, kuid hing ei anna rahu, tahan teada saada asju mida tegijad vaatajale ei näidanud ega lahtiseletanud. Kui ameerikaliku The City of Lost Children´i laadi linnakese kujunduse ja sealse elu-oluga võis igati rahule jääda, siis vägisi kohe tükkisid filmi lõppedes pähe mõtted, et mis oli nende kahesaja ja enam aastaga toimunud väljaspool linnapiire? Miks olid putukad ja loomad hiiglaslikud? Kas radiatsioon ja kui nii, siis miks ei mõjunud see linnast lahkujaile? Ja miks näidati liiga palju linnasisest seiklust ja mitte linnavälist - seda mis mind tõsiselt huvitanud oleks. Vaatad täitsa mõnusa seikluse ära aga rahu ei saa, mõtled ja mõtled järjest edasi, et kuidas siis ikka kõik oli. Lapsed vaatavad ja neile kõlbab, mina vana toi aga olen täiesti endast väljas. 2,5/5
City of lost chidren on mu arust jube helde võrdlus.
ReplyDeleteMul on ainult meeles see, et kogu vaatamise aja meenus The Tripods (et noorukid ja põgenemine ja düstoopia) ja meenub siiani. Noh et seda filmi oma nägu nagu ei pannudki tähele - võib-olla polnudki.
Võib-olla tõesti, just hetk tagasi oli filmist juttu, sooviti näha ja nõuti inglise supakatega DVD-d. Kui leian, eks siis heidan ka korra sellele linnale pilgu peale, ega hästi mäleta jah.
ReplyDeleteTeine võrdlus mis vaadates pähe sutsas oli goblinite linnaga filmist Labyrinth.
peaks ise City of lost children ja Labyrinth'i vist ülevaatamise kavasse võtma.
ReplyDeleteÜlevaatamine on raske kui uusi filme samuti läheduses.
ReplyDeletesee Kadund Laste Linn siis, Trash...
ReplyDeletekutsun tasuks suvel Neeme külla
L.
Eks püüan leida.
ReplyDeleteVanu filme on hea peale panna kui mõni nõudlik sõber juhtub läbi astuma. Nö kindlapeale minek ,et publik ei nurise ja endal ka hea võimalus mõnd aastatetagust lemmikut ülekaeda.
ReplyDeleteEks ma vaatan lastega mõne aasta pärast kogu animatsioonikogu uuesti läbi.
ReplyDeleteKusjuures, minu meelest oli just vahva, et keskenduti linnasisesele tegevusele. Mõnusalt absurdne ja küllalt värvikalt kujutatud maailm - nagu optimistlik Orwell. Kihvt mikroühiskondlik kõverpilt meie reaalsusest koos päris vahvate ülekantud nähtustega - religioon näiteks. Harv on ka see, kui nii noored näitlejad piinlikusest silmi kõrvale pöörama ei pane pluss Bill Murray oli tasemel. Loomade puhul ma oskan ainult pakkuda, et radiatsioon vms võis liike juba kunagi varem muundanud olla, aga hea, et ei hakatud kulutama aega seletamisele, mis katastroof inimesed üldse maa alla viis.
ReplyDeleteEelnev öeldud, hinne on õiglane, ega see film midagi erilist tõepoolest olnud.
Kusjuures mulle Bill Murray siin üldse ei istunud. Alul vaatasin, et ohooo, härra ise platsis ja tõotab lahe tulla aga lõpuks ei pannud teda pea tähelegi, oli lihtsaklt selline rollike.
ReplyDeleteSeletesu nõuan aga siiamaani, homme helistan Hollywoodi.