Banpaia hantâ D - Toyoo Ashida, Carl Macek 1985Tosinkond aastat tagasi kui Yoshiaki Kawajiri animeeritud Vampire Hunter D laineid lõi, ütles keegi mulle, et vanem versioon on jube jama ja täielik ajaraiskamine. Aastaid elasin selle väärarvamusega ja kordagi ei tekkinud isu oma silm peale panna. No tore, et lõpuks ikka murdsin need eelarvamuseahelad ja plaadi mängijasse suskasin, sest see mida Toyoo Ashida pakkus ükletas mitmekordselt ootused ja meeldis isegi rohkem kui hilisem lugu. Seda ütlen küll väheke etterutates, sest ega ma suurt midagi peale välise külje uusversioonist ei mäleta, kuid viga saab kohe peatselt parandatud ja DVD keldrisügavusest päikesevalgusekätte vinnatud.
Võib-olla peitub põhjus miks paljudele vanem versioon ei istu, lihtsalt joonistamisstiilis, sest kaheksakümnendate tugevalt piiritletud värvid ja kandiline jõuline pliiatsijoon on paratamatult võrreldes uute detailitäpsete ja pehmete animetega robustsevõitu. Minule see probleemi ei valmista, püüan viimasel ajal just rohkem kaheksakümnendate animele pihta panna, sest vähetuntud kalliskive paistab sellel dekaadil küllaga peitumas, vaid otsida ja uurida tuleb. 
Filmil oli kolm selget plussi. Esiteks olid tegelaskujud väga arusaadavad oma käitumismotiivides ja olekus ning see tegutsemist ajendav otsusekindlus jättis jõulise mulje mida võis teselpool ekraanigi aduda. Samuti oli väga mõistetav kogu fantaasiamaailm milles tegevus toimus. Kordagi ei seletatud vaatajale üksipulgi lahti kuidas se tulevikuühiskond figureerib, kuid filmi jooksul said noppida kilde siit ja sealt ning lõpuks päris omapärase pildi peas kokku panna. Loodud ulmemaailm oli kenasti loodud ning tegelaste käitumine selles sujuvalt loomulik. 
Kolmanda põhiväärtusena, kuigi neid oli veelgi, toon välja konkreetse ja kompromissitu seksuaalsuse. Hea vampiirifilm on alati ka erootikafilm ja käesolev anime oli samuti seksuaalsetel allhoovustel tüüriv, pakkudes kohati päris julgeid ja tumedaid momente. Ühesõnaga, õhus oli tunda seksi lõhna ja see meeldis nii vampiiridele kui mulle ning nihutas animet mitu head sammu täiskasvanud vaatajaskonna suunas. Kiidaks veel teose lõppu, sest kui sa näitad westernis korraks kangelast päikeseloojangusse ratsutamas, siis käesolevas animes mängiti enam-vähem sama kuvandit lahti hea viis minutit. Cool! 4,5/5
Oihhhhh, nippleslip! Kas seda oli just animes vaja on küstav, kuid et tehti on väga lahe.
Mulle istub see 80nendate joonistus kohati isegi
ReplyDeleterohkem kui tänapäevane ja sisu on neil väga sageli
tõesti pöörasem-ulmelisem kui uuematel. Olen ka vaid
uut Vampire Hunterit vaadanud ja ei teadnudki ,et
veel vanem versioon olemas. Kiirelt vaja muretseda!
Mul on VHS-i peal mingi sinu lindistatud variant, aga ma ei tea kas see on uus või vana. Lindistatud sai küll ilgelt ammu, 5-6 aastat tagasi vist ja ma pole seda kordagi lõpuni vaadanud, kuna ilge jama oli.
ReplyDeleteL.
Muretse ja vaata, olen kindel, et meeldib sullegi samavõrra.
ReplyDeleteLauri, sul oli see uuem variant. Vaata ikka lõpuni kui sul videomakk veel töötab ( või laena mult DVD ), tegu ju ikka korraliku animega.
ReplyDeleteVideomakk oli vahepeal laenus aga nüüd on tagasi ja täitsa töötab.
ReplyDeleteVblla võtangi ette mõni päev. Mäletan ainult et omal ajal ei meeldinud mitte põrmugi, seepärast ei viitsindki lõpuni vaadata.
Aga ma teen teise katse.
Ma vist vaatan ise ka tänaõhtul üle, kuigi plan oli minna Surmasõidule.
ReplyDeleteKurat! raskelt kõva oli! uusversioon on täielik saast vana kõrval. Oli mõnusalt häid ideid ning nii roppe kui stiilseid monstrumeid. Ja nibusid näidati ka ikka rohkem kui ühekorra ..hehe
ReplyDeleteMõnus, et meeldis, arvatavasti saab siis su blogist hulle screene taas näha.
ReplyDeletepüüan anda parima.
ReplyDeleteParim tuleb alati anda, muidu me oma iseseisvat eestit ülesehitada ei suuda.
ReplyDelete