Toypunks Vol. 1 - Justin Kovalsky, Chris Nels 2007Üks mu hobiameti töökaaslane seletas oktoobrikuu alul kuidas ta juba kuu lõppu ootab, sest siis pidavat müügile ilmuma Huck Gee disainitud Kidrobot sarja uus dekoratiivfiguur, ehk maakeeli nukk, nimega Insane Dunny mida tehakse vaid 500 tükki ning mille müükitulekut peab öösel netikaubamajas ootama üks käsi hiirel ja teine hoidmas viitekümmend dollarit. Vaene prantslasest kutt kahjuks magas õige momendi maha, sest sait jooksis külastajatehordi peale kokku, tiraaž müüdi läbi sekunditega ning ainuke võimalus kuju nüüd soetada on E-Bay´st 300 dollariga. Tekkis huvi, et millega kutt siis õige tegeleb ja mees saatis mõned hägused mobiiliga tehtud fotod mida selle postituse illustratsioionidega näha võib ning kollektsioneerimist valgustava dokumentaalfilmi.
Justin Kovalsky ja Chris Nels on kaks punkrokist, koomiksitest, skeittimisest, elektrikitarridest, animest, undegroundkultuuri fanzinedest ja otse loomulikult vinüülfiguuridest huvitunud kutti. Mehed haarasid natist kinni tuttaval jaapanikeeleoskajal Carl Wormley´l ning kihutasid nappide ressurssidega Tõusva Päikese Maale uurima kust sai alguse disainfiguuride võidukäik ning mis laadi tüübid asjale aluse panid. 
Vastus on punkrokkarid, sest kõik alaga kokkupuutunud jaapanlased ja jaapanis kujusid disainivad jänkid on endised ja praegused pungid ning just nende loodud tume, anarhislik ja liialdustesse kalduv kaootiline kujundus on osutunud edukaks. Veidrad mänguasjad täiskasvanutele pole ainult kollektsionääride maitsele, vaid leab tänu oma meeletule välimusele ostjaid ka tavainimeste hulgast. Käesolev dokk keskendus aga just kollektsionääride ja disainerite hiiglaslikele "nukumägedele", kuid juttu tehti ka punk-muusikast, magusatest kommidest ja moodsatest emo-rõivastest. Viimane ilma sarkasmita, sest Bounty Hunter´i ja Paris Rock´i coolid riided nägid väga ahvatlevad välja, võtaks ise ka meeleldi mõne T-särgi või teksajaki disainipoodide riidepuult. Hea fännidelt fännidele tehtud sõltumatu dokumentaal. 4/5
High five, Ivar, minu blogi lugeja kellele disainfiguurid väga südamelähedased on!
figuurid mind enamasti ei köida, skippisin sinna kus riietest juttu tehti aga pahameeleks avastasin et see osa dokist oli tohutult nadi, loodan et tulevastes osades on hilpude kohta midagi toekamat. ausalt tunnistades tekitasid need graafilised tsärgid ja eelvanutatud kollaboratsioon ketsid esile ööke ega seal midagi targemat ei näidatudki. denimihuvilised võivad googlevideos otsida 'Tokyo Eye Denim Special' tehakse ringkäik füüsilises poes, selline hästi pinnapealne aga ikka midagi rohkemat eriti kui pole ise sellises viibinud, endal ka kõik püksid internetitsi soetatud
ReplyDeleteEga samas doki suund olnudki hilpudel, vaid ikka toy´de tutvustamisel.
ReplyDeleteEndal püksid soetatud sõjaväe ja töörõivakauplustest.
fashun oli ju sisututvustuses kirjas nagu läbiv teema. lootsin et juttu tehakse vähemalt ühest jaapani spetsialiteedist - teksa või streetwear. selle eest aga näidati vilksamisi hilpe mida püüti pähe määrida koos kõigi muude elustiilividinate ja träniga. keegi mainis seal ka oma vägevat ketsikollektsiooni aga jällegi ei näidatud midagi. olen pettunud ja petetud, raisk
ReplyDeleteKas seal boonuste hulgas mitte kohe ketsidest eraldi juttu tehtud? Ise ei viitsinud vaadata, tundusid lihtsalt pikendatud intervjuud olevat kus isegi lõike main movie´st seas.
ReplyDeleteAh ketse ka kogutakse, tundsin kunagi üht tsikki kes oli ketside peale arust ära ja ostis neid välismaalt vahel raske rahaga mida kaua kogus. Ei arvanudki ,et see selline laiemalt levinud hullus.
ReplyDeleteKantuna ja lõhna pärast. Pole midagi paremat kui jalajuustuodööri kollektsioon kapinurgas.
ReplyDeleteMa ei imestaks enam isegi selleüle.
ReplyDeleteMajanduslanguse ajal juhtub imeasju.
ReplyDeleteKetsifetiš... on ju tüüpe küll, kes kantud naiste trusade eest pappi välja käivad... asi siis ketside eest maksta...
ReplyDeleteNo naiste lantud alukaid ostan mina ka palgapäeval ikka paar tükki, kuid ketsilovers on küll ilged pervod. Maha tappa või siis vähemalt vangi panna!
ReplyDeleteEhh, kui see mainitud Ivar olin mina (satun, jah, siia aeg-ajalt), siis vinüültoyde maailmast ma eriti midagi ei tea, endal on ainult Kidroboti Gorillaz'e tegelased. Needki mitte kõige haruldasemad vaid punase kirjaga karpides kordusväljalase. (Sooh, vaatan, et Ebayst saaks hetkel sellised 399 dollari eest. Pole paha...) Üldse, igasugu kogumishobidest on targem eemale hoida, kuna sealt on väike samm completistiks hakkamiseni ja siis on juba suht' kööga.
ReplyDeleteEks jalavarje annab samamoodi koguda kui mistahes teisigi asju. Seda enam, et tehakse ju kõiksugu pisitiraaže, mille kujundajaks tuntud kunstnikud. Kui ma ei eksi, siis näiteks Nike'ilt tuli suve paiku paar erinevat sorti Hellboy tosse, mida müüdi ainult firmapoodides. Loomulikult oli Mignola foorumis inimesi, kes ei saanud ilma nendeta edasi elada...
Nojah, pole ikka asjatundja, kolm postitusjärgset sekundit Google'is näitas, et tegu hoopis Adidasega - http://www.simplysneakers.com/adidas-x-hellboy-2-the-golden-army/
ReplyDelete