Black Hawk Down

Black Hawk Down - Ridley Scott 2001

Hiljuti tänu raamaturiiuli tuppa ilmumisele sai keldris olevad DVD-d läbi sorteeritud, et mis kunstiteosed saavad loa ilmuda päevavalguse kätte ning millised käkid jäävad keldripagendusse. Pihku sattus ka kunagi ammusel ajal, kui oli vaja hankida iga sõjafilm, ostetud Isku Mogadishuun, ehk Black Hawk Down ja meenus, et töökaaslane oli sellest mõned kuud tagasi juttu teinud, mainides soovi film uuesti ülevaadata. Koheselt aga kui olin diski välja laenanud, tuli endal ka vastupandamatu isu uuesti seda automaadi-actionit vaadata, panin siis mehele südamele, et kiiresti läbitöötaks ja peremehe kätte tagasi tooks. Kutt muidugi unustas filmi girlfriendi juurde ja lõpuks läks ikka mitu-mitu head päeva enne kui ise taasvaatama sain asuda. Tegu on legendaarse filmiga mida tuuakse alati näitena Pentagoni ja Hollywoodi vahelisest koostööst. Ridley Scott oli filmi valmimise nimel minema mitmel juhul sõjaväeametnikega kompromissile, tuntumad on vast filmist välja lõigatud 5 minutit kestev tulevahetus omade vahel, ehk friendly fire, kus inimkaotuseidki leidus ning lausa kurikuulus Ewan McGregor´i tegelaskuju nimemuutus. Kui kõigi teiste filmis tutvustavate sõdurite nimed on samad mis reaalselt Mogadishu tänavalahingutes võidelnuil, siis kohvi valmistaval soldatil polnud mitte perekonnanimeks Grimes, vaid hoopis midagi muud. Põhjus selles, et sõjaväest vabanedes vägistas "Grimes" mitu väikelast ja istub hetkel pikaajalist vanglakaristust, Pentagon aga ei soovinud oma Somaalia-aktsiooni kangelasi siduda pedofiiliskandaaliga ning seetõttu muudeti tegelaskuju nime, täitsa välja lõigata oleks tuntud meest ju ka imelik olnud. Pentagon nõudis patriootlikku filmi ja sai selle, vastasel juhul oleksid pidanud produtsendid sõjatehnikast suu puhtaks pühkima. Kõik aga teadsid kui raske oli Coppolal Apocalypse Now jaoks üle maailma kokku koguda helikoptereid ning pigem mindi Pentagoni nõutud teed ja anti sõjamasinate vastu filmis läilat propagandat. Kohati oli film tänu sellele lausa naeruväärselt kaalutu ja hüper-patriootlik, pigem skautide retk metsas kui militaaroperatsioon vaenulikel tänavail. Kaadrid sellest kuidas igal võitluses osalenud sõduril oli võimalus kerge käega maha kõmmutada viiskümmend kuni sada neegrit ning kõike seda tehes veel nalja visata jättis noortesse soovitud mulje ja sõjaväe värbamispunktidesse ilmus rohkem vabatahtlikke kui peale samalaadset mõjutusfilmi Top Gun. Kui aga teose haledale propagandaküljele suurt rõhku ei pööra, on tegu mõnusa õhtuse ajaviitefilmiga mis pumpab kerge adrenaliini verre ja teeb tuju erksamaks. 2,5/5

Esimesed diskid ja raamatud on riiulil kohta sissevõtmas.