Appaloosa - Ed Harris 2008Filmi esimene ning teine tulevahetus tõstsid minus lootust, et tegemist saab olema brutaalse, äkilise ning minimalistliku vägivallafilmiga kus tina ei raisata niisama põmmutamisele, vaid lastakse kuul otse ajju, puhtalt ja halastuseta. Selline jõuline ja kompromissitu film ehtsast Metsikust Läänest kus elatunud kibestunud mehed ajavad karme asju ja armu kellelegi ei anta, ei vaenlastele ega endile. Filmi kahekümnendal minutil aga peatus Appaloosa jaamas rong kust astus maha naisterahvas ning see kääne avaldas filmile samasugust mõju kui laevale tuntud meremehevanasõnas: naine laevas - laev põhjas.
Naine toob enesega kaasa kohvritäie igavat dialoogi ja kohustuslikku romantikat mille tundetase hakkab relvaterrori asemel westerni uut selgroogu ehitama ning mis muudab kogu teose kerglasemaks, et mitte öelda suisa lapsikuks. Mõtlesin veel, et olgu, naine on ka vanakooli westernites alati kõrval olnud, eks saab siis seekord külma ja südametu püssimeeste actioni asemel traditsioonilisemat laadi kauboifilmi näha. Naine aga va madu oli mitte paha ja mitte hea klassikalises vanakooli mõistes, vaid selline modernne bitch kes filmile isegi seda harjumuspärast kauboifilmi vormi anda ei lubanud. Jäigi nagu õhku, polnud õige western vaid justkui tänapäevane täiskasvanulik suhtedraama, moraali ja eetikafilm mis asetatud sajanditagusesse maailma ja kus püsse paugutatakse ning laipu leidub. 
Stilistika ja näitlejad olid aga väga meelt mööda. Tüübid nägid oma ajasturõivastes väga šefid välja, eriti Viggo Mortensen oma musketärivuntsidega ning Ed Harris kandmas sarnaseid rõivaid mis paarkümmend aastat varem valminud Walker´is. Kogu filmist kõige enam meeldis mulle aga pidev relvade täitmine padrunitega. Peale igat tulevahetust asuti esmalt püsside salvesid ja koltide trumleid täitma ja alles siis avati suu juhtunust arutamiseks. Isegi kui vaid üks pauk tehti, asetati ikka enne uus padrun paigale kui võeti samm kohalt liikumiseks. See tundus tõepäraselt lahe olevat. 2,5/5
Pässidest revolvriässad.
ootused oli ülimadalad aga suutsin isegi kolme päevaga ilma suuremat pingutamata lõpuni vaadata. algselt kartsin et on taoline kõnts nagu '3:10 to Yuma' aga nii paha ei olnudki. ühe ilaseima romantilise liiniga (pool)westerneid mis nüüd meenub on 'Butch Cassidy and the Sundance Kid'
ReplyDeleteMinul just ootused madalad polnud, lootsin üht head länkkarit. Yuma aga siiani vaatamata ja ega see su iseloomustus nüüd just kannusta.
ReplyDeletema vaatasin just Yuma ära, päris kobe tükk, mulle meeldis.
ReplyDeleteL.
Yuma oli ikka räigelt mõtetu film. Ma lõppus ootasin et se laps lihtsalt kuuliga pähe saaks ja koos oma isaga ära põletatakse. Hea vestern oli The Assassination of Jesse James.
ReplyDeleteehehehe, ma pole valusamat paska tükk aega näinud kui see Jesse James. Pikk ja venis nagu härjaila. Piinasin ennast selle vaatamisega ja kinkisin dvd kohe ära sest minu kodu selline sitt ei reosta.
ReplyDeleteL.
Mulle The Assassination of Jesse James by the Coward Robert Ford meeldis!
ReplyDeletePanen siia suvalise vesterni kommentidesse
ReplyDeletehttp://www.apollo.ee/product.php/0992982
näe, mis ilmus.
olen muide inglise keeles lugenud.
L.
Kuule, tänks teabe eest. Ostan ära kui näen.
ReplyDelete