Haepi-endeu - Ji Woo Chung 1999
Blogi alustades andsin sõna, et kirjutan igast filmist mida vaatan hoolimata sellest kas on tegu hea kinolooga või siis tallamist vääriva prahiga. Head ja vead koos annavad terviklikuma pildi nii blogist kui blogijast enesest, tuues sellega inimese isikliku maitse paremini esilele ning andes mulle kui lugejale selgema pildi kuidas peaks sealse blogi postitusi enda jaoks objektiivselt võtma. Annab niiöelda võtme millega aganad teradest eristada ka siis kui arvustustele antud hinded lubavad sarnaselt head filmielamust. Nii mõnedki korrad olen selekteeritud arvamusvalikutega blogisid lugedes hämmingus olnud, et miks kirjutaja kõigile filmidele aga häid hindeid laob ja kuidas võib, et inimesele kõik niiväga meeldib. Siis aga meenub, et käkid jäetakse lihtsalt mainimata ning sellest ka säärane väärkuvand.Võib-olla pole see ülesanne kõigile kergete killast, sest sama ideega alustanud Nuks lõpetas üldse kirjutamise ja Soprano kurvastab, et blogis mainimata jäänud filmide nimekiri muudkui kasvab ja kasvab. Minul endal röövib pereelu päevat niisuure osa, et paratamatult peab aeg-ajalt loopima säästuarvustusi või siis väsimusest paksu peaga tuima teksti tippima mida endalgi hiljem igav lugeda. Kui filmivaatamisele jaksan väsinuna veel tähelepanu pöörata, siis kirjutamiseks peab hoogsam tuju olema. See sissejuhatus tulenes sellest, et käesolevat filmi vaatasin paar aastat tagasi, kuid unustasin seda siis blogis kajastamast. Iga film saagu aga paari rea vääriliseks, nagu öeldud ja seetõttu saab vana võlg tasutud. Filmist mäletan seda, et tundus keskpärane ning meenutas oma ülesehituselt ja palja pinna rohkuselt rohkem mõnda euroopa draamat kui koreale omast lõikavat traagikat armsa naivismi puudutusega. 2,5/5
Olen ka seda pattu teinud ,et vaid meeldinud filmidest kirjutanud ja mõne käkkeri lihtsalt unustanud..vahepea on muidugi nii kiireid aegu olnud ,et ka head filmid jäävad ülesmärkimata. Mis muide sinu arust oleks õige. Kas üldse mitte kirjutada või väga napp säästupostitus teha ?
ReplyDeleteViimaselajal olen ise muidu vähem vaadanud ja samas ka hoolsamalt valinud, vältides täiesti tundmatud kraami pigem kindlapeale läinud nii ,et keskmine hinne on endalgi kahtlaselt kõrge. Hinnetega seoses olen mõelnud ,et peaks võibolla numbrid asendama üldse 3-4 nimetusega stiilis käkker, pornuhha, hüva-purjuspeafilm, pohmellifilm, puhas kuld & soovitan. Kuna numbriline hindamine on minuarust üsna raske ja ei suuda enamasti liiga julm olla. Mõni horror näiteks vääriks kainelt vaadates ehk 2/10 aga sõprade ja viskipudeli kõrval selline humoorikas meelelahutus ,et anna või 9/10
No mina muidugi ütlen, et napp säästupostitus teha, sest mind juba huvitab üldiselt kõik mida filmiblogijad või isegi suva inimesed üldse vaatavad.
ReplyDeleteNäiteks sinu blogi lugedes saan ma täpselt aru kust üks või teine hindenumber tulnud on.
Arvan, et ka sitast tuleb kirjutada, et siis huvitav võrrelda, kui näiteks endale hoopis meeldib... või siis kasvõi hoiatuseks teistele...
ReplyDeleteMinuarust on kõntsast alati lihtsam kirjutada... et muudkui kotid mõnuga ja tekst voolab...
Heast asjast tahaks anda hea ja ausa pildi ning selle tulemusena põed kirjutades hulga enam ja näed loomulikult ka rohkem vaeva... noh, et ei taha tühja kiidulaulu panna...
Eks see ole kuidas kunagi. Mõnikord venib sitt samamoodi kui sai.
ReplyDelete