Ran on orvuna üles kasvanud liivakõrbes asuvas väikelinnas kuulates naabrimemme meenutusi ajast kui leidus veel puid, maad kattis muruvaip ja taevast kallas vihma. Poiss ei soovi vanainimese jutte uskuda, sest vaid jaopärast vett saanud ning harva mõnd rohuliblet näinud noormehele ei mahu pähe, et kunagi võisid asjalood teisiti olla, et vett võis lausa taevast tasuta tulla ja taimed umbrohuna tüliks olla. Peagi aga suunab uudishimu ja seiklustahe ta riigikorra vastu võitlevate mässuliste leeri ning seal tutvub poiss hõbejuukselise kena neiuga kes kannab endas looduse taastärkamise saladust. Jaapanlaste jaoks tundub loodustsäästva sisuga animed väga hingelähedased olevat, nii mõnedki Ghibli lood kannavad endas oköloogilist sõnumit ning sarnaseid rohetavaid animatsioone on tulnud ka teiste stuudiote alt. Võiks lausa ökoanime nimelist nishižanrit kasutama hakata. Käesolev film sobiks sellesse pisižanrisse küll, kuid tegu oli väheke teistlaadse lähenemisega loodusele. Nimelt näitas roheline hambaid ja oli valmis inimest valusalt naksama, sest viimane polnud oma elutegevuseda puhast vett ja rohetavaidmetsi ära teeninud. Tundus, et Origin - Spirits of the Past oli käesolevast animest mõningaid ideid taaskäitlenud, samuti püsis seikluslikkuse tasemel teatud sarnasus Hayao Miyazaki Laputa´ga ning Hideyuki Kurata karmi sci-fi animega Now and Then, Here and There . Aga ma ei räägi hilisemate animaatorite vaevutuntavatest plagiaadimomentidest vaid anime lahedatest ulmeelementidest mida animesse oli näpuotsaga lisatud. Kuigi suuresplaanis oli teos tavaline ning pinevus just kaasa ei tirinud, siis leidus ometi mõningaid pisidetaile ja ideesähvatusi tänu millele see liivakõrbeseiklus meelde jääb. 3/5
Müstiline neiu.
aurupunki ikka oli? siis ma vaataks ka :)
ReplyDeleteAurupunki ei olnud. Oli hoopis veits veniv. :)
ReplyDelete