Control - Anton Corbijn 2007Sai viimati Helsingis käies külastatud ka Anton Corbijn´i fotonäitust Tennispalatsis ja leidsin saalist lahkudes, et minus polnud tekkinud ühtegi tunnet, vaid ainult soov õllekannu ning suitsu järele. Suurem osa fotodest oli mul varem nähtud ja kusagil kataloogis, vinüüli kaanel või ajakirjas neid portreesid kuulustest nähes jäin alati pikemaks peatuma ning põhjalikult silmitsema. Iga pilt oli kindlalt Corbijn´ilik ja samas ka täiesti isikupärane. Näitusesaalis aga nähes neid samu portreefotosid tihedalt seinu kattes kadusid piltidel olevad inimesed ära, sulandusid lihtsalt üheks halliks massiks ilma mingi emotsionaalse väljundita ning üks ei pääsenud teisest enam esile. Lihtsalt korraga liiga palju.
No olid mõned Joy Divisioni lood mida sai noorena kuulatud aga ega peale muusika midagi muud ei pakutud. Ian Curtise emo-elu ei suutnud mind hetkekski köita, sest mitte midagi temast otseselt ei näidatud, vaid ainult räägiti. Öeldi, et ta andis laval endast kõik, et ta armastas üht või siis teist naist ja oli selline geniaalne kuju. Filmis sa aga seda tegelikult ei näe. Ei näe draamat, ei näe mehe erilisust ega isegi killukest ajastust, film ei näita midagi ja sa saad vaid annuse muusikat. Aga seda võid ju CD-lt ka kuulata.
Anton Corbijn on suurepärane videolavastaja, fotograaf, multimeedia miksija ja ka tema lühifilm Don Van Vliet: Some YoYo Stuff oli hea tänu äratundavatele visuaalsetele vallatustele. Täispikk jäi aga õõnsaks ja üpris väikeste rahadega tehtult tundus juskui film inimestele kes Ian´it tundsid ja on suutelised oma peas puuduva osa juurde panema. Juhul muidugi kui seal igavas töölislinnas midagi üldse on ühe noormehe elukäigule juurde panna. 2/5
Enekamees ise.
Control oli minu jaoks täielik pettumus. see väike löik mis 24h party people'is Ianist oli, oli mitmekorselt parem :)
ReplyDeleteTänu filmile on aga Joy Divisionist saanud mingi trendiobjekt. Viru keskuse Rahva Raamatus on eraldi lett bändi CD-le ja neid jagub, isegi Curtise kõhatused ja ninaluristamised on eraldi diskil reliisitud. Eksploitation parimas vormis.
ReplyDeleteEh, siis saab aasta pärast rohkelt allahinnatud JoyDivi... pole paha.
ReplyDeleteAsi on selles, et pole sinulgi nende tonnide suvaliste stuudioplõnnimistega midagi peale hakata. Võta plaat ja kogumik, ning saadki kõik mis tegelikult vajad.
ReplyDeleteSeda küll... ega ma päris pimesi ikka ei osta... olgu see hind milline tahes...
ReplyDeleteFilmiga kaasnes veel ka umbes 3-4 dokumentaalfilmi bändist, üks vist isegi meie kinodes. Hype on ikka täielik.
ReplyDelete