Nagu pealkirjastki järeldada võib oli tegu splätteriga kus voolas ohtralt igatsorti lima, pläga ja ila. Peategelasest noormees kolis uude korterisse ja tutvudes naabripoisiga, maitsesid koos viimase pool majaomaniku isa, alkeemikust satanisti, poolt villitud "likööri" mis naabrimahe sõnul pidi olema nii vinge kraam, et tema loobus liksi pärast isegi LSD-st. Imelikööri ja selle kõrvale veidrat tooni jogurteid proovinud noormees satub ka se joogist sõltuvusse ning hoolimata sellest, et tüütuteks kõrvalnähtuseks on lima higistamine ja inimeste tapmine. Lavastajatoolis istuva horrori-fänni tunneb alati ära selle poolest, et tegevus toimub suuremal või väiksemal määral videolaenutuses. Ka Greg Lamberson oli oma peategelasest teinud videoclerki ja see tekitas koheselt kindlustunde - mees on žanri fän ja järelikult teab mida teeb. Slime City oli igati korralik splatter-film kus gore efektid olid kenad, võiks isegi öelda, et põlveotsas nikerdatud filmi kohta suurepärased. Kahjuks aga ei leidu kiidusõnu stoori poole pealt mis jäi liiga tavaliseks ning isegi väheke klišheelikuks. Üürimaja veidrad asukad ja tapma sundiv värviline narkojook oleksid pigem sobinud seitsmekümnendate õudukasse ja vaid lima-teema suutis asjale väheke modernsemat look´i anda. Selline keskmisel Troma tasemel film, ainult, et ilma huumorita. 2,5/5
Veits The Fly moodi limamees.
Hehe, et siis Street Trash 2?
ReplyDeleteVõib ju seda kohatiste paraleelide teemat arendada aga tegelikult mitte. Street Trash oli ägedam ja jook kangem.
ReplyDelete