Tegelikult pole politseiseriaalid mulle kunagi suurt huvi pakkunud. Muidugi sai lapsena vaadatud meelelahutuslikku Hill Street Blues´i ja loomulikult glamuurile rõhuvat Miami Vice´ning teismelisena tõsisema taustaga Law & Order´it, kuid mingit kiindumust mul žanri suhtes ei tekkinud, eradetektiivikad nagu Dempsey & Makepeace, The Equalizer ja Spenser: For Hire ( Kovaa peliä Bostonissa ) meeldisid mitmeid kordi enam. Briti politseitööst rääkivad krimiseriaalid nagu Prime Suspect koos oma järgedega ning Wycliffe olid sutsu erinev klass ja neid vaatasin alati põnevusega. Selle aasta alguses aga kogesin ilmutust The Wire näol ja peale seda pole enam miski endine. Käesoleva seriaaligi ostsin vaid tänu ühistele pidepunktidele lemmikseriaaliga milleks olid tuttav Baltimore Maryland´i krimitsoon ja sarja loomise juures kõvasti tööd teinud David Simon - seraalis nähtavate vägivaldsete tänavate kasvandik. Aga olin ka kuulnud kiidulaule kui novaatorlik Homicide oli, kui mitu auhinda on produtsendid gaaladelt kaasa saanud ja kui sügaval see seriaal ameerika rahva hinges elab. Sain väikse pettumuse. Omal ajal kindlasti ilma teinud seriaal oli nüüd ootamatult lapselik ja naiivne. Kogu menu oli saavutatud detektiivilugude ja seebiooperi segamisele ( minu tagantjäreletarkus millega pole nüüd palju pealehakata ) ja kohati ei saanud enam arugi kas vaatad Melrose Place´i või krimisaagat, nii imalaks ja nõmedaks kiskus vägisi ära. Oli muidugi häid momente ja karme kohti, kuid kõik käis liiga lihtsalt, mendid tegid justkui pidevalt haltuurat ja saatus ise juhtis neid õigetele jälgedele. Täitsa nõrgaks ei saa aga seriaali ka pidada, päris huviga vaatasin esimese hooaja ära ja tegelikult tahaks näha ka edasi. Mul on tunne, et asi muutus järjest paremaks ja iga uus sesoon lõi mängu rajumaks, sest teleseriaalide standardid hakkasid Sopranode saabumisega kibekiirelt muutuma. Augustis ilmub The Wire´i viies hooaeg DVD-l ja sinnani kustutas Homicide nälga küll. 2,5/5
Must ja valge koer.
Sa lubasid mulle mingi asja laenata, ma enam ei mäleta mille.
ReplyDeleteViikate plaadi järgi pole ka jõudnud, peaks miskit kindlat kokku leppima.
Wire´ri seraali sulle lubasingi aga nüüd läks juba Heiki kätte ja siis sättis Ops end järjekorda. No eks kunagi saad, ega see nüüd igavikku ka võta.
ReplyDeleteEino muidugi, Opsid ja Heikid kiiluvad ennast pikema jututa vahele...
ReplyDeleteAga jah, suve haripunkt käes, mul käed-jalad tööd täis, polegi aega telekat vahtida. Eks kunagi sügise poole. Trainspottingu raamatut tahaks ka.
Ostsin muide soomest ühe teise Irvin Welshi raamatu ka, seal on Trainspottingu tüübid kõrvaltegelasteks.
ReplyDeleteRaamatu nimeks on Liim ja reklaamlauseks : pungist teknoni ja spiidist heroiinini.
Plaat ootab sind ka muidugi aga nagu aru sain pole sul sellega kiiret, nagunii läbi kuulatud.
Ei ole kuulanud üldse, aga Viikatet olen ma muidugi kuulnud üsna kõvasti.
ReplyDeleteMul praegu niikuinii stoneri/doomi periood, sekka ka deathi ja thrashi ja post-metalit, otseselt ei põle jah selle Vikatiga aga ikkagi, mis käes see käes.
Funeral doomi...nämma!
ReplyDeleteI love Homicide Life on The Street......
ReplyDeleteI love Homicide...
ReplyDelete