John Rambo

Rambo - Sylvester Stallone 2008

See nädal on Raadio 2 ikooniks Onu Bella ja tuli tema loo taustaks töökaaslasega jutuks mehe looming üldisemas mõttes. Avaldasin arvamust, et ma küll taipan Bellat huumori ja campi võtmes aga tee mis tahad, tema muusika tekitab ikkagi totaalset vastumeelsust. Ma saan aru, et on koom ja muss on tsill aga minus on liiga palju seda tema jõmmide lemmikuks olemise ajast jäänud tagasilööki, et meest praegu puhta lehena võtta ning nautida. Ramboga on väheke sama asi, minevikust lohisevad kaasa kõiksugu mälestused mis segavad filmi vaatamist. Venkude Rembo kultus, plakatid turul ja hiljem Ikarus busside juhtide seljatagusel klaasil, Pentagoni rahastatud sõnumid, ninahäälega dubleeritud videokassetid ja Sylvester Stallone kui action-staari kiire devalveerumine tänu ema rongist välja viskamisega. Ühelt poolt peaks ju justkui õhkama, et ikkagi Rambo ja vägev värk aga olles aus, pean tõdema, et film mulle muljet ei avaldanud. The Killing Fields meets Proof of Life Birmas ja ei midagi enamat. Võiks muidugi veel mainida, et 3 minutit üpris intensiivset lahingolukorda, paar brutaalset tapmist ( alumine pilt ), lihtsakoeline punnitamata kritseldatud süzhee ja mõnus vaatajasõbralik kestvus ( 85 min. ) aga mingit ülistuslaulu mu suu küll ümisema ei hakka. Rääkisime töökaaslasega täna ka Rambost ja kui mainisin, et kohati liiga lapselikult ülerääkiv, et Rambo oli täiesti vihmas nuttev emo ning lõppkokkuvõttes suva, siis arvas töökaaslane, et seda filmi oleks pidanud kinos vaatama, talle suurelt ekraanilt hullupööra meeldis. Kas tõesti mida suurem seda parem? Ja miks algustiitrites on filmi nimeks konkreetselt John Rambo aga mujal lihtsalt Rambo? 2/5

Rambow 1 pidi olema parem kui Rambo 4.