The Stuff

The Stuff - Larry Cohen 1985

Okupatsiooniajal tundusid Soome TV-st nähtud reklaamide põhjal kõige mõnusamad ja ihaldusväärsemad toidukaubad olevat jogurtid. Kommid, šokolaadid, nätsud, juustud, grillvorstid ja Turu-sinepid olid nagu ikka, nendest oli ikka mingi ettekujutus olemas, sest maitse ju sarnane kohalike toodetega aga jogurt tundus täiesti müstilise ning eksootilisena. Mäletan Valio reklaami kui ratsanik jogurtipakke rohevale murule heitis, no küll oleks tahtnud neid püüdma joosta. Ja siis tulid hiljem veel reklaamid jogurtitele kus moos või küpsisepuru oli põhimassist eraldi ja said ise lusikaga kokku segada. Oeh, koola jooksis suunurgast, see kõik tundus meeletult maitsev olevat. Meenutasime hiljuti sarnaseid jogurtiihalusi sõber Opsiga ja ta tuletas meelde käesoleva filmi olemasolu. Loomulikult ei saanud minusugune jogurtifetišist selle vihje tähelepanuta jätta. Tegu siis ulmeõudukaga kus maapõest välja voolav jogurt on nii maitsev, et muutub peagi kogu ameerika lemmiktoiduks. Jogurt aga on elav, ning seda mitte kõhubakteri mõttes, vaid nagu võõras ja ohtlik eluvorm. The Stuff oli nõrk isegi selles kaheksakümnendate kogupereõudukate võtmes. Kui tavaliselt on laste silmadelegi sobivad ulme ja õudusfilmid südamliku muheda camp fiiliga, siis Stuff näitas üles harukordset tuimust. Kuidagi liiga lihtne. Veidi lobisemist, veidi jookmist ja paar võitlust paha jogurtiga. Ideele tuleb aga tunnustust jagada, mitte kõik ei tule selle peale, et ristata The Blob türgi rahvusjoogiga, isegi Matt Groening võttis ühe Futurama episoodi jaoks sellest filmist šnitti. Mina aga lähen peale postituse tegemist diivanile filmi vaatama ja joon klaasikese ( või kaks ) ämma toodud kirsijogurtit. 1,5/5

Jogurt tapab!