Dikaya okhota korolya Stakha - Valeri Rubinchik 1979Kuningas Stahhi ajujaht oli üks lapsepõlves enim mõju avaldanud õudusfilme. Mäletan, et kui olin esimese-teise klassi õpilane, siis käisime seda vanaemaga Pääsküla kinos hilisõhtul vaatamas ja talvisel ajal nii, et seansilt lahkudes oli väljas pilkane pimedus ja lumisel perroonil ulus vinge tuul. Filmist enesest jäänud kõhe tunne, sai kohe tänu õues valitsevale ilmastikule tublisti kraade juurde, päris hirm hakkas kohe rongi oodates, hoolimata sellest, et babuška seisis kõrval. Õnneks hakkas aga peatselt läbi pimeduse paistma rongi kükloobisilm ja peagi saime kobida valgustatud vagunisse kus puupinkide all olevad radiaatorid sõbralikult surisesid. Filmile järgnes kohe järgmisel päeval raamatu lugemine ja kümmekond aastat hiljem sai taas mõlematega tutvutud, nii raamatu kui filmiga.
Seekord oli siis kolmas kord filmi vaadata ja pean tunnistama, et meeldis ikka veel hullupööra. Siinses õudukas ( kuigi seda filmi nii nimetada on väär ) oli lihtsalt võrratu ainuomane atmosfäär. Valgevene provintsielu soode ja rabade vahel oli nii tunnetatavalt rusuv, masendav ja häiriv, et sa võisid ilma müstiliste momentide sissetoomisetagi tajuda koha ahistavat hingust. Keset soid asuv mõisahoone oli aga suurepärane näide kuidas nappide tehniliste vahenditega luua hääbunud hiilgust peegeldav krüpt mis lämmatab oma elanikke aastate ja ajaloo koormaga. 
Tagasihoidlik ja öövastav, sarnanedes väheke nõukogude suurepärasele versioonile Baskerville´ide koerast, sest hoolimata keset soid toimuvatest müstilistest ja horror-momentidest on mõlemas kõigele lõpuks loogiline seletus. Minimalistlik ja ajastu hõngu tajuvalt ilus, kindlasti üks parimaid filme kunstilise horrori žanrist. 5/5
Tänud lähevad ka tsaarivenemaa korrakaitseorganite arusaamu realistlikult kajastavale lõpule.
Krt, ma polegi filmi näinud, aga raamatut lugenud mingi 10 x kindlasti. Päris vinge jah, hoolimata et kummitused saavad ratsionaalse seletuse. Aga õudne on ikkagi. Selline Valgevene gootika.
ReplyDeleteLaenaks sulle filmi aga kardan, et pettud. On selline kaunis, poeetiline ja soiselt unelev.
ReplyDeleteno ja miks sa arvad et mulle sellised ei meeldi? Ma olen vist isegi filmi algust näinud miski vene kanali pealt kunagi. Pealegi olen ma raamatut sitaks lugenud ja tean täpselt mis õhkkond seal on.
ReplyDeleteSaad aga vaata varem antud filmid ikka ka ära. Westernid ju, samuti su lemmikžanr.
ReplyDeleteõige jah, homme ehk asungi kallale.
ReplyDeletekuigi mul on ülipõnev raamat muidugi pooleli praegu. Aga ma teisipäev-kolmapäev veel tööl ei käi nii et ehk jääb aega nii lugemiseks kui filmivaatamiseks.
Tee seda!
ReplyDeleteMinu jaoks oli see film omal ajal ilge pettumus... täitsa piin oli need kaks seeriat seal kinos vastu pidada...
ReplyDeleteRaamat meeldis enne filmi vaatamist ja meeldib ka praegu... selline stiilne (ja rahvusliku koloriidiga) gooti romaan.
Praegu mõtlengi, et kas olin filmi vaadates liialt tatikas (aga ilmselgelt ju vanem kui noor Trash)... või mul on lihtsalt eriarvamus..?
No kui sa üle ei vaata, siis ei saagi teada. :)
ReplyDelete