Viimne reliikvia - The Last Relic

Viimne reliikvia - Grigori Kromanov 1969

Laupäeval käisid siis kõrged külalised soomest - Tarja Halonen, Keijo Seppänen ja Jarno Keranen. Tarjal oli kiire, ütles sadamas tsauki, kadus limosse ja kimas Kumusse näitust avama. Meid ülejäänuid peale ei võetud, vaid pidime ise kondiauruga Kadrioru nõlvale marssima. Õnneks jõudsime veel näituse "Soome kunsti kuldaeg - Meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust" avamise järelaineid nautima - kümmekond šampusepokaali oli puutumata ja keeksitükkidest võis kõhu täis saada. Näitus ise oli nagu oodata võiski - Gallen-Kallela klassika, paar kena loodusvaadet ja üks fantastiliselt kaunis öine mets maagilise valgusega. Kumust kõmpisime Kesklinna Surnuaiale Pronksõdurit kaema, jõime teel ühed õlled, tsekkasime Stockmanis uusi botaseid ja kohtusime teel DJ Ivõl´iga kes kutsus õhtuks Rockstars´i järjekordsele "Beats From The Vault" üritusele, lubades mõne staari nime isegi listi panna. Järgmisena sai pohmellise Lauri juures õllesid joodud, vaadatud YouTube´ist kordamööda videoid ja puhutud bulli kuni kell kaheksale lähenema hakkas. Poole üheksaks oli Kaitseliidu Eesti Majas laud kinni pandud ja nii pidimegi oma õlled, videod ja mõnusad illijutud jätma ning taksosse hüppama, et kõhtu maitvate rahvuslike roogadega täitma minna. Eesti Maja - Juuksur - Levist Väljas - Rockstars. Kamp oli selleks ajaks suurenenud neli korda ja Body-üritusel võtsime endi alla juba mitu lauda. Napsu voolas ojadena ja tuju oli taevas. Tutvusin paari laheda Rada 7-e tüübiga ( Rene13 ja kodutööstus - high five! ) kellega sai ladnalt asist juttu aetud, nägin ära Lauri kunagise sümpaatia Hele ja õhtu lõppedes muutusin lausa nii vallatuks, et koorisin end paljaks ja demonstreerisin tantsupõrandal kuidas keha peab kehamuusikat endast läbi laskma. Pühapäeval oli siis selline pohmell, et lülisin telefonigi välja ja jätsin soome sõprade laevaletoimetamise Lauri õlgadele. Nukkusin diivanil ja vaatasin poole silmaga kohalikku filmiklassikat. Viimset reliikviat polnud tegelikult aastaid vaadanud ja seekord üllatas mind ülestõusnute pealiku kõne mille sarnasus kommunistliku noore propagandamölaga oli lausa ehmatav. Orwelli 1984 ja Pavlik Morozov tulid meelde. Värd-kommu kihutuskõnele vastandus Rolan Bõkov´i tõeterad, ehk matsid versus inteligents, kusjuures viimane vedas pikima kõrre. Kindlasti ei saanud see märkamata jääda juba valmimise ajal ja üllatav, et Bõkovi karismaatilist läänelikkust kärbitud ei oldud. 4/5

Rolan Bõkov. Või hoopis Raul Saaremets?