Right at Your Door - Chris Gorak 2006Olin skeptiline selle filmi suhtes kuna paljudes arvustustes toodi välja sarnasus USA valitsuse poolt harrastatava hirmutamistehnika kasutamisega, sest teemaks ju viirust kandvate pommide plahvatamine LA kesklinnas. Ideaalne võimalus hirmutada kodanikke terrorismiga, panna nad iga tunni tagant värvigammas ohutabelit uurima ja nõuda taas suuremat usaldust riigi vastu koos isikuvabaduse riismetegi käestandmisega. Üks pilk posterile ( all ) aga murdis läbi kahtlustega laotud kaitsemüürist ja sundis mind halbades eelaimdustest hoolimata filmiga lähemat tutvust soetama.
Los Angeleses plahvatab kolm pommi. Peategelane kes on just oma naise tööle saatnud proovib meeleheitlikult jõuda armastatut päästma, kuid kõik teed ja juurdepääsud äärelinna majade juurest kesklinna poole on politsei poolt paanika takistamise ja kaose ärahoidmise eesmärgil suletud. Koju naasnuna kuuleb ta raadiost, et pommid olid toksiliselt mürgised. Soovitatakse majade aknad ja uksed õhukindlalt sulgeda, sest surmavalt mürgine tossupilv on liikumas linnakeskusest väljapoole. Samuti kästakse oma elu hinnaga vältida kontakti plahvatuse epitsentris viibinud inimestega kes kujutavad endast toksiliselt surmava hübriidviiruse edasikandjaid. Peagi ilmub räpase välimuse ja mürgitusnähtudega abikaasa koduuksele kuid mees keeldub teda sisse laskmast. 
Tegu oli hoopis tagasihoidlikult tehtud indie-draamaga, sellise Lionsgate´i üle keskmise tööga mis põhimõtteliselt oli filmitud vaid eramajas ja selle aias. Muidugi oli ka pommihirmu toon sees, kuid mina nägin rohkem suhtedraamat, konspiratiivteooriate paranoiat, natuke horrorit ja klaustrofoobilist põnevikku kus tegelaste dialoogide vahele jäävaid pause täitis pidevalt mängivast raadiost kostev dokumentalistika maiku lisav uudistesaate infovoog. Võimalike ohuvariantide läbimängimine ja kriisiolukordades käitumine kuulub päästeteenistuste õppekavva ja seekord oli sarnaste omadustega stsenaarium toodud vaatajani suhtedraamana. Kohati veniv katastroofilm mille lõpp oli minu jaoks isiklikult täiesti ootamatu. 3,5/5
"Kallis, ma ei saa sind praegu sisse lasta. Joome sõpsidega õlut ja vaatame vutti, nii räpasena hirmutaksid sa nad lihtsalt minema."
Lõpu ma kahjuks aimasin peategelase osas ära, kuna filmi sees oli üks sekundine kaader, mis oleks võinud olemata olla - tuleb eetrisse kohe peale mehhiklase lahkumist.
ReplyDeleteEhk valguistad, ma enam ei mäleta seda momenti?
ReplyDelete