Ganes

Ganes - Jukka-Pekka Siili 2007

Kui ansambli Vennaskond tüübid üheksakümnendate alul Soome "põgenikelaagrist" tagasi eestisse tulid oli neil kõigil imelik Hurriganes´i vaimustus peal. Mina olin siis noor rajumuusika austaja ja mulle tundus veider, et nn. punkikoonid võisid kallist raha sellist klassikalist rock´n´rolli mängiva bändi CD-de alla panna. Krõbedahinnalised CD plaadid olid siis veel paras haruldus. Mõned Allan Vainola CD-de kohvrist leitud Hurriganes´i plaadid lindistasin endalegi kassettidele ümber, kuid erilisi kuumi suhteid mul selle bändiga kunagi ei tekkinud. Nädal tagasi tulid finboy Anttiga jutuks selleaastased Jussi auhinnad ja ka käesolevat filmi sai mainitud. Võib-olla on Antti ka soome perusjätkänä Hurriganes´i fän, et jutu filmile viis? Tore filmike tükikese soome rokiajalooga, kuid ei midagi erilist. Põhines bändi trummari ja läbi kõigi koosseisude mänginud Remu mälestustel - kriminaalne noorus, vussi keeratavad naissuhted ja hilisem saabuv tunnustus rokkmuusikuna. Päti rock´n´roll story aga ilma soomlasliku vodka joomise ja pussitamiseta, vaid mustlasele omaselt pisivargustega kinnimajast sisse ja välja voorimisega ning oma tegude üle kelkimisega. Näidatakse lihtsalt ühte muusiku tuhandete teiste rockstaaridega sarnanevat elulugu .Soome on sellel alal paremaidki tulemusi saavutanud, näiteks filmidega Kulkuri ja joutsen, Badding ja vaimukalt suurepärane Rentun ruusu. Sarnast pätielu aga pakub meisterlikumalt Mika Kaurismäki noorpõlvefilm Klaani: Tarina Sammakoitten suvusta. Ei paita ansambel Hurriganes mul kõrva ega tekitanud ka film bändi muusikalisest ajaloost mingeid tundeid. Soome kino kvaliteet aga liiga emotsioonitu ja kindla läbivalt haarava tegevusliinita. 2,5/5

Hurriganes´i edukaim album.