Lugesin kusagilt, et oma aja kultusfilm on viieteistaastase hilinemisega jõudmas ka meie kinoekraanidele ja kui ma nüüd mööda ei pane, siis esilinastus peaks toimuma 6. veebruaril. Paar kuud tagasi aga oli töökaaslane tellinud netist filmi veideokasseti makstes selle eest üle 600 krooni. Auts! Noormeest sundis ostu sooritama püüd oma õele sünnipäevakingi näol heameelt teha. Nimelt mängis ta vanem õde filmis seda ninatarka poisipõnni. Oeh, andestaga! Seda ninatarka plikatirtsu ikka. Venna kingituse üle olevat neiu rõõmustanud ning hiljem saabunud ka veel kutse eesti esilinastusele. Töökaaslane aga korrliku filmisõbrana konvertis videolindi ka DVD formaati ja laenas minulegi vaadata. Olin varemgi filmi näinud, kuid peale selle kuidas Salme Reek lasi revolvrist surnuks Kojamehe ja Mülleri, ei mäletanud ma muud suurt midagi. Ja ega olnudki midagi mäletada. Peale nostalgialaksu, kohtumise eesti tuntud näitlejatega ja absurdi piirimail käiva huumori polnud filmil midagi pakkuda. Krimithriller ise oli banaalselt lapsik, tegelaskujud žabloonsed ja film ise peale pimendamist järjest igavamaks muutuv. Värvi mängutulek elavdas väheke, kuid stoori oli selleks ajaks juba liiga lahjaks lurriks ja tüüp-actionile sarnaseks muutunud. Täitsa mööda tundus aga olevat Milena Gulbe kaasamine. Naine oma aksendiga meenutas petturlikku mustlasnaist ja iga hetk oli tunne, et ta väljub oma raseda kangelanna rollist ning hakkab teistele näitlejatele käekelli pähe määrima, pihu järgi tulevikku ennustama ja needust maha võtma. Nuksi jutt sellest, et see kinolugu olevat valitud Total Filmi poolt maailma kümne parima film-noir´i hulka, tundub väheke ebareaalsena. Kindlasti peitus selles filmis lääne vaataja jaoks oma mikakaurismäkilik võlu, sest muidu poleks nimekas Tartan Video filmi reliisinud, kuid mingist klassikast rääkida on ilmselge liialdus. Eesti enda vaatajale aga võiksid sarnast äratundmist pakkuda eestis linti võetud teisedki kohalikke näitlejaid kaasanud koostööfilmid Hysteria, Candles in the Dark ja Torsk på Tallinn. Jääme siis nendegi eesti esilinastust ootama. 2/5
Monika Mäger.
Aga oskad sa mainida veel mõnda Eesti keelset filmi mis maailmas sellistele auditooriumidele esitatud kui "Tallinn pimeduses", v.a. Priit Pärn aga keelt me nendes filmides kuuleme nagu väga vähe.
ReplyDeleteEi oska öelda. Eks Sügisball ole uuematest aga varasematest küll ei tea. Mingid kaheksakümnendate filmid ikka tiirlesid ka sots-festivalidel ja eks neid näidati ka sealsetes kinodes. Viimne reliikvia vist oli isegi 6 kohal vene vaadatumate filmide tabelis linastumisaastal aga see oli dubbitud vene keelde. Läänes ei oska öelda. :(
ReplyDeleteIse oled ebareaalne, ok, vbla oli see EMPIRE või UNCUT ajakirjas mitte Totalis a nii umbes aasta-poolteist tagasi oli neo-noir top ühes neis kolmes ja seal oli Tallinn Pimeduses sees.
ReplyDeleteHe he ! Millegipärast sa Nuks seda neo-noir teemat ei maininud ja seda võib isegi uskuda. Rääkiid ju film-noir´ist.
ReplyDeleteTsiteerin su lauset:
"If I remember correctly, magazine TOTAL FILM voted this Finnish little gem one of the top 10 Film Noir's."