Sõber Indrek oli paari viimase kuu jooksul virna Robert Altman´i filme läbi vaadanud ja mainis tunnustavalt, et legendaarne lavastaja oma töödes kordagi ei punnitanud ega poosetanud. Kansas City alguses pidavat küll pikalt kunstvõtet tegema, kuid seda pigem oma oskuste näitamiseks, et ma võin ja oskan, kui filmisõbra ajudes susserdamiseks. Igasuguse artistliku kammajaa suhtes on sõber eriti tundlik ja kui tema juba midagi kiidab on see tavaliselt hea, kindel ja usaldusväärne vanakooli film. Indrek mulle ka käesolevat filmi vaadata soovitas ja ka DVD laenuks andis. Tänud! Altman´i irooniline ülevaade Nashville´i kantrimaailma staaridest ja lavaeesriiete taga toimuvast oli valmimisaastal kohalike jaoks ärritav ja pahameelt tekitanud teos. Heideti ette kehva muusikat, veidrat, justkui otsa ning lõputa lugu ja naeruvääristavat suhtumist kantripealinna tähtedesse. Aastad tegid aga oma töö ja kunagine põlualune sürreaalne komöödia on nüüdseks linna ja selle ümber keerlevat country-scenet reklaamiv ning kõigi poolt armastatud filmi staatusesse tõusnud. Seda paarikümne tegelasega laialipillutatud sisuga filmi armastasin esimesest silmapilgust ka mina. Kolm päeva koos Altmaniga ja oma aja staaridega Nashville´i honkey-tonk klubides, country and western muusikale pühendatud kontsertsaalides, ummistunud kiirteel, poliitkoosolekul ja motellitubades möödus lennult. Muusika, dialoogid ning koomilis-kurvad karakterid andsid ja kandsid. Suur ameerika kino, moodne isegi tänapäeva mõistes. 4,5/5
Keith Carradine - naistevõrgutajast folkkitarrist.
the playeri alguses on see pikk shot, aga sisu ja tegevust täis, suurepärane sissejuhatus tegelastesse, mitte mingi kaamera ja sümbolistikaga eputamine. kansas cityle pole veel subtiitreid leidnud, nii et see on ikka veel kile sees.
ReplyDeleteMinu viga, ajasin segamini. Jutt käis siis Playerist hoopis. : )
ReplyDelete