Soome Vabariigi juubelipäeval esilinastus Helsingi kinodes selleaastane suurfilm Tali-Ihantala 1944, meie ETV näitas Rukajärven tie´d ja TV3 paari aasta tagust kassafilmi Pahat pojat. Mina otsustasin aastapäeva puhul samuti soome kinoga tutvust teha ja valituks osutus Reijo Mäki romaanidest tuttava eradetektiiv Jussi Varese esimene seiklus suurel ekraanil. Tegelikult oli DVD juba häbematult kaua minu käes olnud ja omanik kurjustas nii, et see juubeli puhul vaatamine oli vaid väike kõrvaltõuge. Rohkem sundis takka soov viia vanad laenatud filmid tagasi ja võtta paar uut, nende seas näiteks Aleksei Balabanov´i paljukiidetud draama Cargo 200. Raamat sai ka kunagi DVD omanikult laenatud, õhinaga alustatud, paarkümmend lehekülge loetud aga ei istunud kohe mitte ja sinnapaika see jäi. Aleksi Mäkelä on sama näiteseltskonnaga teinud nauditava põhjamaise krimifilmi Häjyt mis perussuomalaisuuten takia töötas tõhusalt, pani naerma ja jäi meelde. Vastu tulles aga maailmatrendidele ja arvestades noorema kinovaataja maitsega astus mees seekord aga küll täiesti ämbrisse. Ehtsoomlasliku krimka asemel oli püütud lavastada Lock, Stock and Two Smoking Barrels´i ja Elmore Leonard´i tüüpi ladnat pulp kino, kuid unustati ära, et hea koomilise krimifilmi eduks on vaja kivikõva stsenaariumit. Sommid aga jäljendasid vaid välist stilistikat ning montaažinõkse ja sedagi mitte eriti hästi, sisu oli see-eest jäetud täiesti tähelepanuta. Alles poole filmi pealt hakkas väheke toimuma, sest töntsid põhjanaabrid kulistasid enne endale alkohoolseid jooke sisse ning kui enam juua ei tahtnud, siis lõid niisama pudeleid kõlksuga kokku ja valasid ebasoomlaslikult viina maha. Niigi punnitatult halva filmi oskas aga veelgi rohkem ära solkida neiu nimega Kätlin Kaldmaa. Subtiitrite tõlketöö oli sellel tasemel, et tüdruk oli vist hiljuti esimest korda elus üldse Tallinki laeva peal soome keelt kuulnud, Helsingi Stockmanis arglikult "kiitos!" öelnud ja tagasi Tallinna jõudes enesekindlalt kohe filmi eesti keelde panema asunud. Kus aga jõud peale ei hakanud jäeti lausete kaupa üldse tõlkimata või asendati jutt neiu poolt välja mõelduga. Mõned vaid sellele filmile omased naljad olid tõlkes julmalt ära lörtsitud ning kohati ei teinud neiu vahet isegi sõnadel sina, mina ja nemad. Õudne! Mind ajas naerma aga tegelikult on see väga kurb. 1/5
Arvatavasti on keegi identiteedivaras kasutanud oma vigase tõlketöö läbisurumiseks selle neiu, kulttuuritoimetaja ja tõlkija Kätlin Kaldmaa head mainet. Või mitte?
Gruz 200 on räige ja võigas film, mul oli tükk aega sitt tunne peal peale filmi vaatamist. Väidetavalt põhineb veel tõsielujuhtumil, ei tea, aga ilge ja vastik oli küll. Mitte siis film polnud rõve, vaid see lugu, mida ta jutustas oli ilgelt haige.
ReplyDeleteKunagi kaugetel 80ndate lõpus või täpsemalt aastal 1990. oli mul klassivend, kes sattus 3ks päevaks Soome (mis oli sel ajal enneolematu asi) ja siis kui tagasi tuli, väitis et ta on eesti keele ära unustanud.
ReplyDeleteHea lammas.
Vaat´umbes sinu klassivennaga sarnaselt käitus ka Kätlin seda filmi tõlkima asudes. Hea lammas !
ReplyDeletePS. Sa Lauri oled vaikselt filmisõbraks muutumas, juba Cruz 200 vaadatud ja puha. Varsti tulöen hoopis sinult filme laenama, mitte vastupidi. : )
ReplyDeleteHeh, unista edasi. Ma vaatan ikka üliväga harva ja siis ka kui ikka mitte midagi muud teha pole.
ReplyDeleteEi tea isegi, kuidas selle Gruzi otsa komistasin, vist lugesin Jaanus Piirsalu blogist et see on ilgelt võigas film, mulle aga vene võikad filmid meeldivad. Gruz oli siiski liig mis liig.
Kui sul DVD kodus on võta laup. mu jaoks kaasa, laenaksin.
ReplyDeleteOn, saad. Võimalik et saad päriseks endale. Ei usu et ma seda filmi lähema kümne aasta jooksul uuesti tahaksin vaadata.
ReplyDeleteLauba peaks enne telefonitsi täpsustama, mida ma kõik sulle tooma pidin.
Peab täpsustama jah, vist tahaks midagi lugeda ka. Hetkel üpris nadi kirjanduse koha pealt, üks Tuuri ja Soome pungiajalugu vaid ees.
ReplyDeleteNo "Kärbes" on mul siin juba tükk aega kapi peal valmis, et kaasa võtta kui külla tulen. Aint külla pole kuidagi sattunud...
ReplyDeleteKärbes YES !!! Järsku ka mõni hilisem Akunin? Mul vist loetud vaid 2 esimest.
ReplyDeleteMnjah, ega tuleb meelde küll, kui me Tartus vaatasime siis tõlge oli ülihirmus. A seda Kaldmaa - neiut ma tunnen isiklikult, eks ma uurin kui trehvan, kuidas ta nii mööda sai panna, tõenäoliselt tehti tõlge ilma filmi ennast vaatamata.
ReplyDeleteMina seda filmi ennast vaatamata versiooni ei usu. Sel juhul oleks tehtud tõlge soome reliisi ingliskeelse subtiitrirea järgi aga nii halbba tööd soomlased ka ei tee, et jätavad mõned laused tõlkimata või nusberdavad valede sõnatähendustega. Pigem ikka su tuttav tots kahmas liiga suure tüki ja ei suutnud läbi mäluda.
ReplyDeleteNo näiteks "Eriülesanded", millest alates Akuninid lähevad tõeliselt heaks?
ReplyDeleteJep, sealt alates !
ReplyDelete