Thursday, November 22, 2007

Doomed Megalopolis

Teito monogatari - Rintaro 1991

Doomed Megalopolis oli kõige esimene anime mida ma teadlikult animena aga mitte jaapani multikana vaatasin. Käesoleva OVA sarja esimene osa oli ühe videokasseti lõpus mille olid kinkinud soome sci-fi seura tüübid noorele disainerile Jan-Joonas Grapsile kunstiprojekti tarbeks. Soome ulmesõbrad olid lindistanud lausa kaks videokasetti täit veidrat jaapani kino ja nii toimus animega samaaegselt tutvus ka kultuslike Tetsuo, Tetsuo II: Body Hammer´i ja Ganheddo´ga. Gunhead´i lõpus Doomed Megalopolis oligi ja Ops kõrvalt mainis, et tegu on animega. Peale Megalopolist ajasime siis juba Opsiga küüned taha igale animele mis meie haardeulatusse sattus ja see kollektsioneerimise pisik on siiani sees. Doomed Megalopolis on jagatud neljaks erinevaks episoodiks nimedega The Haunting of Tokyo, The Fall of Tokyo, The Gods of Tokyo ja The Battle for Tokyo. Läbi nelja seeria toimub võlukunstimeistri Kato Yasunori 20-nda sajandi alguses peetud võitlus Tokyo hävitamise nimel. Musta maagiat tundev erusõjaväelase plaaniks on äratada iidsed linna kaitsepühakud ja suunata nende tegevust hävingu suunas. Tööriistadeks valib mees noore neiu, võttes üle ta meele ja keha ning muutes tüdruku kuulekaks nukuks. Aastaid hiljem aga ka oma tütre kelle võimed on tänu nõiast isa ja paranormaalselt vastuvõtliku esimesest ohvrist ema geenidele veelgi võimsamad. Linna hävitamine käib käsikäes linna planeerimisega. Kui Kato plaanib tervet Tokyot maamunalt pühkida, siis inseneride seltskond uurib uusi lähenemisi linna ehitusel, maavärinakindlate pilvelõhkujate ja metroo rajamise võimalusi. Kõik linnaplaneeringu pisidetailid, õnnestumised ja tagasilöögid põhinevad reaalselt toimunul ja on ajalooliselt täpsed, samuti on mitmed filmis nähtavad isikud reaalselt eksisteerinud Tokyo kodanikud. Loomulikult rõhutab anime aga deemonite kätetööd ehitusplaanide äpardustes ja iidsete jumaluste mänge seoses metroo valmimise venimisega. Käsikirja autor, samanimelise romaani kirjutanud Hiroshi Aramata on maitsekalt sidunud fiktsiooni tõega ja tulemus on huvitav. Anime plussiks kui ka miinuseks tuleb lugeda graafiliselt haaravat maagiat. Võlukunsti tundvate maagide kokkupõrked on ilusad ja põnevad jälgida. Kahjuks aga ei muutu kokkupõrgetes kasutatavad visuaalsed kujundid ja kolmanda-neljanda osa juures oli tekkimas juba taaskordamisest tingitud tüdimus. Esmakordne kokkupuude maagia kasutusega oli aga väga värskendav ja meelikõitev. Tegelaskujudest tõuseb eredalt esile pikk sihvaks sõjaväevormis must nõid Kato Yasunori. Vähemalt minu jaoks üks intrigeerivamaidkurjameid anime ajaloos, kuigi taas peab nentima tema eripära ja saatanlikkuse mandumist hilisemates episoodides. Vaatasin kahediskilist Special Editionit ja DVD-le tuleb kiitust jagada. Peale paarikümneminutilise intervjuu autori ja lavastajaga, pakkus lisadevalik veel lühidokumentaale Tokyost. Kuna anime põhineb reaalsetel paikadel ja juhtumitel, siis külastati giidi saatel kõiki filmis näidatud hooneid. Pikemalt peatuti koos infomaterjaliga animest tuttavates pühamutes, haiglas ja riigiasutustes, demonstreeriti ka suurmeeste ausambaid ja külastati Tokyo metrood. Väga teabeküllased lisad animele mis muidu jäi keskpärasele tasemele. See hinnang aga on tingitud sarja pinevuse kadumisest viimastes epsoodides, ehk siis kaks väga head osa ja kaks igavat. Vaadata tasub aga siiski, Jaapani tükike ajalugu ja deemonite tralletamine. 3/5
Kato Yasunori - must maag.

2 comments:

  1. Kui peale esimese episoodi vaatamist oleks andnud vaat, et 9 punkti siis peale viimase nägemist tundub isegi 6punkti liiga palju. Uskumatu kuidas nii mõnusalt alanud sari suudeti sedavõrd tagumikku keerata. Vahva fantaasia asendati teema korduse, kummivenitamise ja peredraamaga. Nõrk värk.

    ReplyDelete
  2. Jep. Esimene OVA on puhas kuld, teine normaalne ja siis parajalt pees. :(

    ReplyDelete