Paris, I Love You - Paris, je t'aime

Paris, je t'aime - Olivier Assayas, Frédéric Auburtin, Gurinder Chadha, Sylvain Chomet, Joel Coen, Ethan Coen, Isabelle Coixet, Wes Craven, Alfonso Cuarón, Gérard Depardieu, Raymond Depardon, Christopher Doyle, Richard LaGravenesse, Vincenzo Natali, Alexander Payne, Bruno Podalydes, Walter Salles, Oliver Schmitz, Nobuhiro Suwa, Daniela Thomas, Tom Tykwer, Gus Van Sant 2006

Eestis käib võitlus rassismiga kohmakalt. Luuakse alles rinnapiimast võõrandunud laste poolt Antirassistliku Komitee mis juba 24 tunni jooksul muutus interneti esimeseks naljanumbriks ja saavutas tänu oma käpardlikule lahmivale ning läbimõtlematule hurraa-fiilingule hoopis vastupidise tulemuse. Aga tore, et proovitakse. Rassismi vastu tulebki võidelda ja inimesi teadvustada, et mustanahaline pole priviligeeritud klassist, vaid hoopis meie, eestlastega, täiesti võrdne indiviid. Hip-hop ei ole parem kui Metsatöllu folk-metal, Chapella naljakam kui meie kodune joodik Jan Uuspõld ja Nelson Mandela õiglasem ja sirgema käitumisega kui Edgar Savisaar. Peatagem rassism ! Tristan Carné prrojekt võitleb samuti rassismi, eelarvamuste ja seksuaalvähemustele suunatud vihaga , tehes seda aga hoopis tagasihoidlikumas ja maitsekamas raamis. 18 lühifilmi Pariisist on suuremal või väiksemal määral seotud rahvaste segunemise ja multikultuurse ruumi loomisega, näidates Pariisi kaudu sellise baabli positiivset külge. Eelistatakse aga moslemite ja mustanahaliste armsat ( aga ka traagilist ) elu Pariisi kesklinnas, kuid millegi pärast ei sattunud kaamera kordagi magalarajoonide halli argipäeva linti võtma. Linnaosadesse kus päeval diilitakse drooge ja öösiti süüdatakse autosid leekidesse. Segment Porte de Choisy korraks vaid riivas seda kanti aga sedagi vaid õrnalt, minemata metroojaamas kaugemale. Võib olla jäi lavastajatel seal käimata kuna film on prantsus- ja inglisekeelne, suurem osa sealsetest elanikes saab aga hädavaevu poes sisseoste tehes kohaliku keelega hakkama ja kanali teisel kaldal kõneldavat keelt valdab veelgi vähem. Tasustatud näitlejatega ghettolavastus oleks aga ebausutav tundunud, no credibility. Lood olid vahelduva tasemega. Kogumik lõi aga teostesse ühtsuse tunde ja nii ei jäänud ka viletsad filmid heade vahel nii mannetusse olukorda kui kindlasti eraldi võetuna oleks olnud. Minu isiklikeks lemmikuteteks kujunesid kõige vallatumad ja jutustamispõhisemad lood lavastajatelt Olivier Assayas, Isabel Coixet, Sylvain Chomet ja Tom Tykwer. Kõige suurema pettumuse valmistas aga Gus Van Sant oma wannabe jutukesega. Mina Pariisis käinud ei ole ja see filmikogumik mind seda linna armastama ei pannud. Katile Pariis meeldib ja tema hõiskas küll tuttavaid maju, parke, tänavaid ja näitlejannasid nähes. 2,5/5