Die Große Ekstase des Bildschnitzers Steiner - Werner Herzog 1974
Võtsin oma blogi kommenteerinud nimetu inimese nõuannet kuulda ja vaatasin Herzogi loomingust järgmisena varasemat televisooni jaoks toodetud dokumentaalfilmi šveitsi suusahüppajast Walter Steiner´ist. Spordivõõrale inimesele nagu mina oli esmatutvus suusahüppe nimelise alaga alles filmi Matti kaudu ja seetõttu ei avaldanud hüppe esteetika mulle hetkekski muljet vaid nautisin sadistlikult hoopis nurjunud maandumisi ja vigastustega lõppenud kukkumisi. Suusahüppamine oligi siiski lihtsalt taust sportlase portreteerimisele, samahästi oleks Herzog loonud ka loo kuulitõukajast, tõkkejooksjast või aerutajast. Just nimelt loonud loo, sest kõik Steinerid saatnud õnnestumised olid Herzogi jaoks filmilindile saadud boonus ja ka atleedi isik ei tundunud filmi idee kõrval tähtsust omavat. Tema oleks piire nihutava ja omapärase kangelase saanud tselluloidile ka ilma armulise saatuse poolt antud kuldmedalite ja rekordhüpete.
Ta lõi oma peas pildi talentsest inimesest kes oma kätteõpitud oskustest, loomulikust andest või jumalikust geniaalsusest hoolimatu on pea märkamatus nihkes tavalise ühiskonna suhtes ja surus lihtsalt suusahüppaja sinna valmis pandud raami. Tahtes näidata, et on mingi omadus mis eristab ning distanseerib inimest teistest, valis Herzog seekord liiga kaugele hüppamise. Walter Steiner hüppas teistest hulga kaugemale ja seda püüti kohtunike ja korrapidajate poolt piirata. Panna mehe hüpped normaalsuse piiridesse nihutades laskumise algus kohta ja nullides hüpete rekordiliste tulemusi. 
Minu jaoks mitte kõige parem teos. Ootasin Herzogilt rohkem mängulisust, läbinähtavat lavastuslikkust ja isegi otsest vaataja petmist. Lootsin talt puhast võltsingut nii spordi kui sportlase portreteerimisel, kuid ainus vemp mille ta viskas, oli filmi lõpus näidatav poeetiline mõtisklus vabaluule vormis. Herzog omistas selle autorluse Steinerile, kuid tindiplekid olid tema kätel. 2/5
Walter Steiner
No comments:
Post a Comment