Monkey Warfare

Monkey Warfare - Reginald Harkema 2006

Nädal tagasi hakkas hiir pidutsema kuna kass oli kodunt ära, ilm ilus ja õlle, ning suitsu järele tekkis vastupandamatu isu. Kutsusin külla oma vanad sõbrad Joodik-Intsu ja ta abikaasa Maili, kellega viimati sai napsu võetud küll rohkem kui aasta tagasi. Mõne aja pärast oli loomulikult kohal ka Lauri, ilma tema peatäieta ei möödu eestis ükski reedene õhtu ega laupäev, mees kel veenis voolabki rohkem alkoholi kui verd. Lauri aga käitus seekord veidralt ja valis napsu asemel narkootikumide pakutava libeda allakäigutee, joostes peagi Jaani kiriku juurde mingi hämara kauplejaga kokku saama. Meie, ülejäänud seltskond, valisime Pelgulinna tee, tellisime takso ja sõitsime külla kahele musikesele - Taivole ja Triinule. Seal olid kohal veel Triinu noorem vend Silver oma mõrsjaga, väga tsill seltskond õlle võtmiseks ja pulajutu ajamiseks. Millegi pärast jäi mulle mulje, et Silver on white power skinhead ja tänu eksiarvamusele alustasin temaga pikemat vestlust õues suitsu tehes. Ma eksisin, kuid huvitav oli ikka juttu puhuda ja kui teised käisid aeg ajalt hoovis suitsetamas, siis meie istusime tunnikese järjest pingil ja rääkisime maailma paremaks muutmisest ja uusradikalismist. Silver oli hakkamist täis, tahtes midagi korda saata, mina aga taas vastupidiselt käitusin nagu vana peer, et küll kõik laabub niisamagi, pole vaja kellelegi pommi kätte suruda ega tänavanurgale barrikaade ehitama minna. Monkey Warfare oligi film samast situatsioonis. Kunagised armastajad, nüüdsed head sõbrad Dan ( minu lemmiknäitleja Don McKellar ) ja Linda tegelevad vanakraami kokkuotsimise, restaureerimise ja netioksjonitel rahaks panemisega. Raha aga palju ei teenita ja see vähenegi kulub kanepi ostmiseks. Kui aga nende kohalik diiler kinni pandakse on kasulik hakata aretama tutvust noore veetleva tüdrukuga kes sama kaupa oma klientidele väikestes kogustes hangib. Mõne aja pärast kutsub Dan noore diileri Susan´i külla, koos kuulatakse vanu radikaalse poliitilise sõnumiga vinüüle, popsutatakse rohelist ja lõpuks laenab mees neiule veel paar raamatut vasakäärmuslike terrorirühmituste ajaloost. Järgmine kord tuleb Susan ja teatab, et on loonud oma radikaalselt vägivaldselt tegutseva organisatsiooni rakukese, karjub "Fuck you hippies !" ja imestab, et nii Dan kui Linda asjast vaimustusse ei satu. Väga hea film igat sorti radikaalsetest aktivistidest läbi kogenumate ja elu rohkem näinute pilgu, kus asju hoomatakse juba veidi teiste nurkade alt. Ennast distantseeritakse direct actionist, kuid jäädakse mõttemaailmas ikka samaks muutusi ihkavaiks inimesteks. Easy kanada filmike, väga südamlik ja rahulik vaatamata tugevatele, kuid pea hoomamatutele sõnumitele, väga canaidian all the way. Head näitlejad, hea sisu ja minu jaoks väga isiklik, kuna järjest enam tunnen ja võin paraleeli tõmmata peaosatäitja Dan´iga. Isegi jalgrattad on meil sarnased. Silveriga oli väga lahe vestelda, loodan kunagi mingil peol teda taas kohata. Varsti küll hakkas seltskond end magama sättima ja meie Intsu ja Mailiga sõitsime edasi Levikasse ( no kuhu mujale ) kus kohtasin laplast kellega rääkisime hommikuni põhjamaa kunstnikest Kalervo Palsa´st ja Reidar Särestöniemi´st. Baaripukil istus ka herr Lauri kilo kokaiini ninas ja kõht E-st punnis. Tore õhtu oli vanade sõprade seltskonnas. 4,5/5

"Fuck you hippies !!!" - Susan on väge täis.