The Art of Action: Martial Arts in Motion Picture - Keith R. Clarke 2002Michael Jackson tegi kunagi diili Nike´i ja Pepsiga, lubades igal pool käia Nike Air´i botastega ja juua alati janu korral Pepsi koolat. King of Pop oli muidugi nii king, et saatis firmad mõne aja pärast kurele. Nike võttis asja iisilt ja tassis lihtsalt oma tossud Neverlandist firma peakontorisse tagasi aga Pepsi käsilased panid vaesel Michaelil kättemaksuks juuksed põlema. Tänu sellele varem toimunud hoiatavale eeskujule on Samuel L. Jackson suurest hirmust oma Kangol´iga sõlmitud lepingule truuks jäänud. Jutud räägivad, et kannab firmamärgiga soni isegi vannis käies ja linade vahel romantikat jagades, asi mis Mrs. Jacksonit pidavat veidi häirima. No mind häirib se liikuva reklaamtulbana olemine täiega, kuid surusin hambad risti ja vaatasin tema poolt hostitud dokumentaali lõpuni, jutt käis ju ikka kung-fu filmidest.
Tegemist oli üpris halva ülevaatega martial arts filmidest, kuna liiga suur rõhk oli asetatud tuntud klassikale ja Hollywoodi enese toodetud löömafilmidele. Korraks jäi isegi mulje, et maailma kõige kuulsamad martial arts filmid on Matrix ja Crouching Tiger, Hidden Dragon, nii palju tehti mõlemast juttu ja näidati pildimaterjali. Põgusalt aga libiseti üle nii hiina võitluskunsti ajaloost läbi filmide kui ka veidratest, ning originaalsetest kung-fu / wuxia filmidest. Jutuks tulid kahjuks vaid juba kõigile teada ja tuntud teosed.
Bruce Lee, Jackie Chan, Sammo Hung ja Jet Li mainiti loomulikult kohustuslikus korras ära, kuid näiteks Woo-ping Yuen´i nime mainimine tuli mulle üllatusena. See mees on tõesti häid filme teinud ja žanrit laiendanud, vääriks lausa eraldi dokumentaali. Millegipärast hakkas aga ülevaate tegijail suund kaheksakümnendatesse jõudes ähmastuma, ning mängu toodi peale martial artsi veel ka tüüpiline HK action cinema.
John Woo on meister visuaalselt kaunist tulevahetust looma, kuid vaatamata sellele gun kata seosele ei sobi meest ikkagi martial arts filmide lahtrisse vägisi suruma hakata. Sama kehtib ka Hark Tsui kohta, kuid need näited oleks veel välja kannatanud. Lõpuks kiskus jutt ikka juba väga suvalistele US and A filmidele. Natuke teavet anti aga muidu lahmiti teksti mida vähegi filme vaadanu teab juba varasemast. 1,5/5
Sellest kung-fu meistriteosest näiteks ei tehtud üldse juttu. Kahju.
Kule, ma vaatasin ka, et mida kuradit, muudkui korraliku idamaa kung fu vahele nahkliibukates Carrie Anne Moss lippab ringi. Mis fetiš selle Matrixiga oli, aru mina ei saa. :x
ReplyDeleteAga film mulle tegelikult meeldis, mina sain hea ülevaate kätte ja tehti nagu lapsele ette.
Matrixi koreograafia oli samuti Woo-ping Yuen´i poolt seatud ja nägi hea välja. Kahjuks aga mitte nii üle ääre nagu mehe HK filmides.
ReplyDeleteAastani 1980 oleks võinud rohkem juttu teha. Mul endal ka see varesem aeg täitsa tume maa. No täna proovin veel King Boxerit vaatama hakata aga aeg juba hiline. : (
Mina jälle asun Shutteri meeste uut filmi Alone vaatama. :)
ReplyDeleteEks asi taandub ikka sellele, et film oli tehtud USA publikut silmas pidades ja seepärast räägiti asjadest, mis tänasele vaatajale teada/tuntud...
ReplyDeleteVaatasin filmi algust ja miski veerandtunni järel jätsin asja katki, sest sain aru, et isegi minusuguse poolpeeretaja jaoks sealt midagi uut (loe: vana ja teadmatut) ei tule...
Film mida kõik vaatasid. Yes !
ReplyDeleteI really liked you
ReplyDeleteWell, thank you!
ReplyDeleteKunagi sikutasin selle koos filmiga "The Best of Martial Art Films".
ReplyDeleteViimase vaatasin ka ära,
http://cinema.rockwitch.com/2008/08/10/vanakooli-peksmisstseenide-paremik/
aga see Sam Jacksoni asi jättis kohe liiga kohitsetud asja mulje ning no pole siiamaani viitsinud käima panna.