Jan Uuspõld läheb Tartusse - 186 Kilometers

Jan Uuspõld läheb Tartusse - Rain Tolk 2007

Mul on kolm lemmikkohta. Üks on õhtuti kodus teleka ees diivanil, teine Kati kaisus ja kolmas Neeme baari "Wana Kala" verandal soojal suveööl. Tänu Laurile sain ma nädalavahetusel kutse Neeme ja peagi istusimegi härraga kõrtsu verandal, jõime õlut, tirisime suitsu ja lobisesime võõrustajatega kaunist ilmast, kaluriküla elust, endistest pruutidest, ning Neeme Merekultuuri Seltsi tööst. Mingil hetkel kiskus jutt selle uue eesti filmi peale ja järsku hakkasid kõik meie seltskonnas viibinud noored mehed läbisegi filmis leiduvaid vaimukusi hõikama ja rõõmsalt mulle tundmatute ja absurdseina tunduvate kildude peale naeru pugistama. Oli tunne, et viie minutiga suudeti kamba peale iga filmis leiduv rida ära mainida ja kooris kiideti veel lõpetuseks palja Mirtel Pohla kumerusi. Minul olid selleks ajaks aga käed juba kõrvadele surutud, sest film oli nägemata ja mingeid sploilereid ei olnud soovi õlle kõrvale saada. Jutt Jan Uuspõllust vaibus ja peagi hakkasid võtma esimesi akorde süldibänd "Sada ja seened" madrusesärkides pillimehed. Mina võtsin uue õlle ja tegin väikse tiiru küla vahel. Veel paar jooki ja tuju oli laes, taas üle hulga aja sai lobisetud kohalike prominentidega kuni kukk oli kolmandat korda kirenud ja suur valge väljas. Võtsin Lauri kaenlasse ja vantsisime üksteist toetades kodu poole. Järgmine päev oli peaparandus, Kati saabumine, Neeme küla laat, koorene kalasupp, haledad mustkunstnikud, piirivalvetorni ronimine, ujumine läänerannas, risotto kahe pihviga, paar drinki siin ja seal, Grossi ebakvaliteetsed grillvorstid, lõunauinak ja õhtune baari minek. Tuju enam juua polnud, ostsin paar koolat ja nukkuma. Täna siis sai Lauri käest DVD laenamas käidud ning koos Katiga ära vaadatud, näpistades pattu tehes Uuspõllu heaks isegi 5 minutit Aktuaalsest Kaamerast. Film oli ikka väga hea ja puhas eesti lõbu kuni selle kohani kus väsinud rändur Rain Tolgi juurde ööbima jääb. Peale hipiga kanepi suitsetamist algas üks lame painaja millest tippudena tõusid kõrgemale vaid Juhan Ulfsaki suurepärane roll ja Erich Krieger mõnusa panomehena. Muu oli lihtsalt üks veniv ja suunatu jant, mida tegijail võis fun filmida olla, kuid minule kui vaatajale, küll midagi ei pakkunud. Ka häirisid mind tugevalt vahele pikitud animatsioonilõigud. Terry Gilliam´i vaheanimatsioonid panid Monty Python´i filmid elama, meie kohalik animaator aga piinab oma odava tilu-liluga filmi surnuks. Ka vabariigi presidendi jaoks kirjutatud osake oli punnitatult tehislik ja sobimatu, kuid ega siis kvaliteedi nimel saa nii tuntud nägu lõikelauale jätta. Hale ! Pool tundi head eesti kino ja siis iga järgneva kümne minuti eest punkt maha. Aus hinne Tolgi debüüdile. 1,5/5

Jan Uuspõld hetk enne kriminaalpolitsei narkoosakonda helistamist, et Turhapuro abil enda patte pesema hakata.
Foto: Teet Malsroos SL Õhtuleht