Terry Pratchett's Hogfather

Hogfather - Vadim Jean 2006

Kunagi sai tänu Laurile loetud paar esimest Pratchett´i mis eesti keelde tõlgiti aga midagi eriliselt naljakat ega kaasahaaravat neis polnud, ning minu tutvus Kettamaailmaga piirduski vaid mõne raamatuga. Tegelikult meeldis mulle isegi "Vaibarahvas" rohkem kui tema Discworldi lood. Samas on huvitav see, et neid kõiki Terry Pratchett´i 1001 raamatut lugemata on võimalus olnud teiste suust ja ajakirjanduse kaudu ikka enam vähem kursis olla mis seal fantaasiamaailmas toimub, kes kellega semmib ja mis uued tegelased välja ilmuvad. Sama oli ka Orikavanaga, enam vähem oli teada mis toimuma hakkab. Kel aga väiksemgi ettekujuts puudub, võib boonusdiskilt lugeda tegelaste taustainformatsiooni, mina piilusin ise samuti ja oli abi küll. Selle televisiooni jaoks tehtud kahest osast koosneva minisarjaga oli sama lugu mis raamatutegagi. Lahe vaadata/lugeda aga ei midagi erilist ega meeldejäävat. Surm oli muidugi cool tegelane aga kahjuks kuidagi aegluubis venivalt ja ennast tihti kordavalt. Oleks võinud väheke kiirema reageerimise ja taiplikuma olekuga olla, ikka juba nii kaua pidevalt inimeste kõrval viibinud, et lausa häbi mingeid elulisi ja enesestmõistetavaid asju mitte teada. Ka mister Teatime oli freaky oma iniseva lapseliku hääle ja klaassilmaga. Mõnes serial killer thrilleris oleks samalaadne mõrtsukas minu poolest väga teretulnud. Millegi pärast tuli alul meelde suursari Gormenghast mida sai soome TV vahendusel kunagi vaadatud, sest Ankh-Morpork´i linna kujutamine stuudioseinte vahel lõi kerge paraleeli. Loomulikult on Hogfather hoopis teine stoori ja mingit võrdlust peale möödunud välise visuaalse külje siin luua ei saa. Korralikult oli aga tehtud küll. Xipe kirjutab oma blogis filmist põhjalikumalt ja sügavamalt tänu paremale tausta ja tegelaste tundmisele. Lugege ka sealt! 2/5

Kuidas sa saad panemata jätta pilti kus on ihar lesbi Michelle Dockery mõõgaga ja kiri SEX.