Origin - Spirits of the Past

Gin-iro no kami no Agito - Keiichi Sugiyama 2006

Üleeile läksin magama hea tundega, et ärgates on pool mõnusast animest veel vaadata. Kahjuks ei teadnud ma aga ette seda, et see osa mille hommikuks jätsin on hulga jamam kui anime esimene pool. Origini algus meeldis mulle kohe väga. Juba esimesd kaadrid meenutasid mõnusat RPG küla, kuhu mängu peategalaste team metsast tulles satub. Kindlasti on külas nurkade taga peidetud kirstud ja lobisemishimuliselt vanapapilt saad teada side-questi mis päästab metsa kadunud poisikese ja annab su kangelasele uue võimsama mõõga. Eks seda mängu fiili aitas luua kergelt sissepõimitud arvutigraafika, detail mis siia animesse vägagi sobis. Kui mängu tunne välja jätta oli kõik lihtsalt meeletult ilus. Tühermaa ja massiivse metsa vahel asuv küla, värvikirev ohtlik mets ise ja saladuslikud metsaolendid olid kaunid ja huvi tekitavad. Metsa all olev saladuslik linn minevikust, ajakapslis maganud kaunis neiu ja peategelase poolenisti puuks muutunud isa tundusid põnevad. Vägisi tekkis küsimus miks seda animet eriti kõrgelt ei hinnata? Vastuse sain järgmisel hommikul edasi vaadates. Imekaunis ja saladuslik inimesi ründav mets jääti seljataha ja suunduti sisemaale kurja geeniuse plaane ellu viima. Ära võeti müstiline mets oma värvide ja andekalt joonistatud detailidega, vastu anti tüüpilisele animele sarnast madistamist. Kuigi tuleviku tankid ja soomukid nägid oma 3-D arvutigraafikas meeletult coolid välja, jäi stoori aga toppama ja asi kiskus kangesti igavaks kätte. Lõpp meenutas mulle väga üht teist animet, võin eksida aga see oli vist Spriggan. Halb ei olnud, kuid pettumus mitte just kõige parema ja originaalsema lõpu üle oli suur. Nii palju küsimusi tekkis filmi alul ja nii vähestele viitsiti lõpus vastata. Kahju. 3/5

Külas ja metsas.