L'Ilya

L'Ilya - Tomoya Sato 2000

Noor videokunstnik võtab kaameraga linti inimeste enesetappe. Ta pakuks justkui mingit veidrat teenust mille kasutajatest puudust ei paista olevat. Inimesed räägivad kaamerasse oma elust, lausuvad hüvastijätusõnad, ning teevad seejärel oma elule otsa. Kes hüppab end surnuks, kes laseb kuuli pähe või eelistab poomisnööri, pisike ümaranäoline jaapani neiu võtab kõikide lood ja lõpud linti. Kodus digitaalselt muudetud ja miksitud kaadrid surmaminejatest viiakse ööklubisse ja seal tantsupõranda seinale projekteerituna kaotab iga lindistatud surm oma isikupära. Tümps mängib, rahvas tantsib ja enesetapjate traagika on lihtsalt mõned kaadrid visuaalide voolus. Peagi jõuavad surm ja traagika aga ka kaamerasilma teisele poole.Vaatasin seda 40 minutilist lühikest filmi ( "medium-length feature") ja mõtlesin, et kui tüüpiline jaapani draama aga näe, poole lühem. Tavaliselt venitavad nad samalaadse teemaga ikka 100 minutit välja, nüüd tundus aga just paras ja kompaktne, ei midagi liiast, ei midagi puudu. Mõtlesin veel, et jaapanlastel tundub suitsiidiga kohe selline soe ja lähedane suhe olevat. Heast perekonnast pärit inimese enesetappu ei peataks vist tänapäevalgi taunitavaks, sadakond aastat tagasi saatis see aga varjuna igat ülikut. Jõudsin veel meenutada auväärse surma valinud Yukio Mishima´t, nipponi viimast samuraid. Mõnus oli vaadata ja tsillilt mõtteid veeretada. 3/5

Järjekordne klient.