Viisteist aastat tagasi käis eesti punkidel külas keskealine jänkist pede kel oli kaasas kohvritäis helikassette kaheksakümnendate alguse USA hardcore, pungi ja new wave´i lindistustega. Proovis noori poisse ära rääkida meelitades neid jutuga lääne punkaritest ja sõnadest väärtuslikemate kassettidega. Kõlakate järgi olevat J.M.K.E. praeguse trummari Mõmmi köögis öösel napsude võtmise käigus isegi üht teist toimunud, asjasse oli segatud prominentne pungikuulsus. Mõmmi ise see ei olnud ja nimi jäägu kindlate faktide puudumisel nimetamata, küll on aga selle kuulujutu peale aastaid nalja heidetud ja pula aetud. Toimus minett või mitte, hunnikute viisi US hardcore-pungi kassette jäi igaljuhul Tallinna. Paar tükki lindistasin ümber ja paar sattusid minu kätte niisama, kõva sõna olid need kogumikud omal ajal küll. Muidugi tõi ka Villu Tamme sel ajal Soomest vinüüle ja CD-sid, tänu Street´ile jõudsid needki minuni. Street nimelt käis pidevalt Villu juures lindistamas ja äritses siis neid kassette väikse vaheltkasuga. Sel ajal ta mingi joodik veel polnud, vajas lihtsalt elamisraha Pedas õppimise ajal. Noh, paar õlle ikka ka. Kord jõime mina, Street ja Tallinna hilisem skinnide pomo Siil hirvepargis lahtist õlle. Oli mõnus kevadilm, lonksasime õlle ja rääkisime 7 tundi järjest pungi bändidest. Kurat, see muss oli ikka sel ajal sitaks tähtis ja elu keerleski pea ainult kassettmaki ümber. Pole siis ime, et American Hardcore´i vaatamise ajal tuli puisar silma. Kõik mu kunagised kallid lemmikbändid ju aastate tagant : MDC, Minuteman, Circle Jerks, 7 Seconds, Minor Threat ja varasem Bad Brains. Kui veel Minor Threati olen viimaste aastate jooksul paar korda kuulanud, siis teistega oli üle kümne aastane paus sees olnud. On küll kuulatud uuemat NYHC´et, jaapani müraroki singleid ja rootsi "pungi tulemise uut vormi", kuid vana hea kaheksakümnendate toore soundiga ei suuda neist keegi võistelda. Nüüd muidugi olen paar päeva proovinud Last.fm´i kaudu aega tagasi kerida, vana lääneranniku HC möllab nii, et ära kätt kõlarile külge pane, kõrvetab! Nostalgia räägib minus ( las räägib) aga minu jaoks hetkel parim 2006 aastal tehtud dokumentaalfilm. Kahe tunniga suudeti ikka haarata terve ühendriikide scene aastast 1980-85, korraks põigati isegi kanada poiste hoovi peale. Iga vähegi mees sai võimaluse paar sõna öelda ( deleted scene´ide hulgas teeb mõni siiski lobisemisega margi täis), igat pisemadki bädi mainiti ja suuremalt jaolt oli suudetud kõigist pisike halvakvaliteedine live lõik välja otsida. Mehed rääkisid kaamerasse karme jutte karmist ajast aga need ajad jäid otsa. Circle Jerksi kidramees ütlebki viimasena kaamerasse:" Mida te must tahate? Punk on surnud, minge minema!" Punk siiski aeg ajalt mingis vormis end natuke liigutab, kuid hardcore kuldaeg on möödas mis möödas. Sellepärast loobun ka paari nädala pärast Sick Of It all´i kontserdile minemast, pole enam see. Pole vanade bändimeeste mälestustega võrdne värk ega ka minu noorpõlve meenutustega. 5/5
*Trash pühib pisaraid särgivarrukasse*
Käisin seda PÖFFil piilumas. Mõtlesin, et mina kui uuekooli hardcore-nolk peaks ka end vanema teemaga kursis hoidma rohkem. Vaatangi nüüd osasid bände hoopis teise pilguga.
ReplyDeleteSinu teadmiseks veel seda ka, et SOIA jäi hoopis ära ju, terve Euro tuur sai canceli. Samas peaks mainima, et parimad kontsertielamused on just mul hardcore livedel - Abduktio Tallinnas, Dead Fest Rootsis jne.
Ma sain 2 nädalat tagasi Kotiteolisuus ja Viikatet vaatamas käies aru, et tegelikult mul ei meeldi livedel käia, sest muss on minu kõrvadele liiga vali. See 4,5 tundi järjest oli liig, edaspidi vaid 1 bänd korraga. Sellepärast Morrissey Helsingis ja Laibach rock caffees olidki mõnusamad elamused. Ega ma tegelyt kodus ka muusikat valjult kuula, kuigi kirjutasin, et kõlarid kuumad. Heh heh !
ReplyDeleteSa nende kõrvatroppide peale pole mõelnud? Viimasel ajal Eestisse ka jõudnud see (tegelikult kõrvade seisukohalt tervislik) komme, kuid välismaal juba täiesti tavaline, et kontserdil viibijatel tropid kaelapaelaga kaasas. Peaks endalegi muretsema, paaril korral on asi ikka nii hull olnud, et kõrvad lasevad 5 päeva hiljem ka veel vilet...
ReplyDeleteOlen tegelt küll mõelnud aga alati alles kontserdi ajal. : )
ReplyDeletearmas sõber, sa kirjutad viimasel ajal ainult pilukate filmidest ja mingitest hardcore-indie-punk-kökk-mökk dokumentaalidest. no ütle, mida normaalne inimene sinu plogis peaks lugema?
ReplyDeleteMilline see normaalne inimene veel on?
ReplyDeleteKannata Mordaunt, just vaatan Spiderman´i ja võtan järgmisena ette The Hidden nimelise ulme horror thrilleri. Ka ühest briti draamast unustasin täna kirjutada.
ReplyDeleteNormaalne inime - näiteks nagu mina. Korea filme ei vaata ja punki ei kuula. Viimati vaatasin Batman Begins, ja valmistun vaatama ulmeseriaale Invasion ja Stargate Atlantis season 1. Noh, ja pärast neid Rome 2 ja Lost season 3. On millest inimestega rääkida.
ReplyDeleteKas inimesed kes vaatavad Aasia filme on ebanormaalsed?
ReplyDeleteOmfg.
Mina küll ei vinguks, Trash kommenteerib just mõnusaid filme. Meinstriim filmide jaoks on olemas ka teised allikad.